II A rühma metallid
Väga raskeski
lahustuva ainena annab ta luudele kõvaduse ja tugevuse.
2.7 Vee karedus
2.7.1 Pehme ja kare vesi
Täielikult puhast vett looduses ei leidu, kuna vesi lahustab endasse oma liikumisteel olevaid
aineid ning õhus leiduvaid gaase. Looduslikest vetest kõige puhtam on vihmavesi, sest selles
on lahustunud aineid kõige vähem. Pehmeks vees nimetatakse sellist vett, milles on vähe
lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumiühendeid. Väga pehme vesi on näiteks vihmaning
lumevesi. Pehmeks veeks võib pidada ka järve- ja jõevett. Pehmes vees seep vahutab ja peseb
hästi.
Karedaks veeks nimetatakse sellist vett, milles on palju lahustunud kaltsiumi- ja
magneesiumiühendeid ja need põhjustavadki vee karedust. Allika- ja kaevuveed sisaldavad
palju lisaaineid, kuna need on oma liikumisteel puutunud kokku paljude mineraalide ja
kivimitega.
Eriti suure karedusega on merevesi. Karedat vett tunneb ära selle järgi, et seal peseb seep
halvasti ja ei vahuta