Tänu kellele pole meil kodusõda
rindeteateid pealkirjaga "Me oleme kaotanud Kiviõli!", ei ole tingitud ei
Eesti valitsuse "karmidest otsustest", mai alguses Tallinna linnapea poolt
kokku kutsutud ümarlauast ega Eesti meediast, vaid selle eest pean ma
tänama ainult oma venekeelseid kaasmaalasi, kes tegid juba mainitud
otsuse: mitte vastata vihkamisele vihkamisega ja astuda välja vägivalla
suletud ringist. Niisugune käitumine peaks meile kõigile tõestama, et
vihastel arvamusavaldustel "ussist meie väikese riigi rinnal" ei ole mingit
reaalset alust. Eesti venekeelsed elanikud demonstreerisid efektiivselt
oma soovi elada rahus ja teadmisi sellest, milline protest on kohane
demokraatlikule ühiskonnale.
Samas ei tule unustada, et seesama valitsus peab nüüd, aasta aega hiljem,
üht teist sambasõda. Püütakse püstitada klaasist risti, hävitades seekord
ise ja otseselt omaenda pealinna ajaloolisi väärtusi Harju mäe bastione