Komöödiazanrid antiigist Moliere'ini
õpikute raudvarakas. Kuulsaim neist on kindlasti homo sum,humani nil a me alienum puto-ma
olen inimene ning midagi inimlikku ei pea ma endale võõraks. See pärineb komöödiast
,, Enesekaristaja", milles vanamees, kelle poeg on isa karmuse pärast läinud ära
palgasõduriks, nüüd kahetseb ja end ränga tööga vaevab selle pärast. Kui üleaedne
kaastundlikult pärib, miks ta end tööga nii viisi tapab, siis kähvab vanamees vihaelt, et see
pole tema asi, too aga õigustab oma uudishimu ülaltoodud sententsiga. Koomilisest
kasutusest hoolimata iseloomustab ühlus ka Terentiuse humanistlikku maailma nägemist ja
taotlusi. Eesikeelses tõlkes on täielikult kättesaadav komöödia ,,Vennaksed", mis vastandab
ranget ja liberaalset kasvatusviisi. Viimane jääb peale, kuid näidendi lõpus leiab
naeruvääristamist ka selle liialdatud kuju. Komöödia ,,Tütarlaps Androse saarelt" originaali
annaabi.ee 
