Lapsed õhutavad internetis viha Artikkel räägib ühest emast, kes avastas oma tütart kontrollides noorte Facebooki grupi, kus õhutati viha, õelust ja kättemaksu. Mul endal puudub kättemaksusoov, teiste mingil moel solvamise vajadus, viha kellegi suhtes. Ma ei kuulu ühtegi sarnasesse Facebooki gruppi ega tea ka, et sellised üldse olemas on. Artikkel räägib ema ja tütre kokkuleppest jagada koode, et ema saaks jälgida, millega tütar tegeleb. Mina oma koode ei jaga. Ma pigem ei annaks oma koode, sest mingi privaatsus peab ju olema. Mulle ei meeldi, et keegi mind jälgib
Ühiskonnas peituva viha põhjused “Sa oled loll!” karjub üks laps teisele koolikoridoris. “Sina oled lollim!” karjub teine vastu. Miks see laps lihtsalt ei teinud välja ja edasi kõndinud? Me tihti samuti karjume teisele inimesele vastu ja oleme kurjad ta peale. Aga miks? Viha tekitab meis tihti ohutunnet. Kui kuuleme ühiskonnas või meedias midagi vihaga toimuvat, siis tähendab, et juba kardetakse midagi. Aga miks seda meile tehakse? Viha ja ohutunne käivad käsikäes. Hopsti! Üks poliitik ütles selle poliitiku kohta midagi halvasti ja juba on tihti samal päeval juba selle esimese poliitiku vastus ja arvamus miks toda teine riigikogu tegelane ikka nii loll ja rumal on. Tegin Delfi lahti ja nägin kuidas härra Rainer Vakra ütles Kadri Simsonile seda ja toda
Viha põhjused ja väljendused Grete Viha ja viha põhjused See on emotsioon, mida enamik inimesi on kogenud. Viha tundmises pole iseenesest midagi halba ja mõnikord on see täiesti õigustatud. Viha on tavaline ja normaalne reageering ohule või mõttele, et midagi on vale ja ebaõiglane. Vahel on õige sedaviisi mõelda ja reageerida, see on aktsepteeritav viis ebaõiglusele vastu astumisel. Samas on aga olukordi, mis tulenevalt meie enda varasematest kogemustest (hääl, pilk, ütlus vms.) panevad meid antud olukorda valesti tõlgendama. Näiteks võime mõelda, et teine kritiseerib meid ja see vallandab viha nõiaringi. Meil võib tekkida harjumus sarnastele olukordadele
Said lähemalt tuttavaks ning mängisid õues hiliste õhtu tundideni. Teismelise eas muutus sõprus enamaks. Nende vahel tekkis armastus, mis pimestas mõlemaid. See oli suurepärane ning tundus nagu sellel õnnel ei tulegi lõppu. Kuid ühel päeval hakkasid vaidlused tekkima ja erimeelsused. Nendest arenesid edasi tülid, mis viis lahkuminekuni. See oli mõlemale valus ja tekitas südamesse armastuse asemel viha. Viha pimestas kaotades viimsegi lootuse asja parandada. Armastus on kui lill, mis ühel hetkel nii kauniks muutub, et päikese käes pimestab su silmi. See tekitab su sees midagi ootamatut, kus unustad kõik, mis on sinu ümber. Ta suudab sind pimestada nii, et sa ei märka ühtegi tumedat tooni selle juures. Kõik on ere ja kaunis. Novellis ''Suveöö armastus'' tundis tõelist armastust Maali, kes pimestusest plaanis tuleviku plaane Kustaga ning mõtles nende ühistele lastele.
Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond Eesnimi Perekonnanimi VIHA KONTROLLIMINE EMOTSIONAAL- JA KÄITUMISRASKUSTEGA LASTEL Referaat Juhendaja Kristi Kõiv Tartu 2012 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Viha ja vihastamise eeskuju .................................................................................................................................................4 2. Viha kontrollimine läbi harjutuste...................................................................................... 5 2.1. Agressiivsuse vähendamine ja prosotsiaalse käitumise suurendamine........................6 2.2. Agressiivsuse asendamise treening...........................................................
Neljandal detsembril 2018 oli eetris ETV päevakajasaade „Suud puhtaks“. Telediskussiooni keskseks teemaks oli viha osakaal Eesti ühiskonnas ja sellega toimetulek. Poliitikud ja psühholoogid väljendasid omapoolset arvamust viha õigustatuse ja mitteõigustatuse kohta
Emotsioonid Emotsioon - afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega. Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena).
Numbrid on nagu inimesed - vna neid ning nad tlevad sulle kskik mida Inimesed ei tea, mis neile meeldib, kuid neile meeldib, mis nad teavad See, kes ei ole kunagi nus teiste arvamustega, pole enamasti nus ka oma arvamustega kuulduna teiste suust Tarkus on teadmine, mis on muutunud inimese osaks Rahulolu saladus seisneb teadmises, kuidas nautida olemasolevat ja kaotada igatsus asjade jrgi, mis on sinu haardeulatusest vljas Kes suudab trganud viha nagu perutavat hobust tagasi hoida, ainult see on vankrijuht, teised on vaid ohjahoidjad Mitte kike, mis loeb, ei saa lugeda, ja mitte kik, mida saab lugeda, loeb Prast mngu lhevad nii kuningas kui ettur kik hte karpi tagasi ksindus on nagu dieet - lhiajaliselt kasulik, kestma jdes aga eluohtlik See, kes on rahulik, ei sega ennast ega teisi Haamriga mehele paistab kik naelana Tarkus on nagu jgi - mida sgavam ta on, seda vhem hlt ta teeb
Massikuritegude ideoloogilised alused ja psühholoogilised juured – antisemitism ja viha õhutamine Kõne kui propagandarelv Nimetage eeliseid, mis on kõnel teiste poliitiliste propagandainstrumentide ees. Võimalus suhelda rahvaga silmast silma annab kohe näha nende reageeringut, niimoodi vastavalt sellele võib midagi rõhutada või muutuda oma kõnes. Näiteks, Hitler alati kasutas oma kõnes sõnu, mis oli seotud vägivallaga. See oli suunatud vaenuliku tuju loomisele. Lisaks sellele inimesi mõjutab kõne emotsionaalsus. Mida kõne on rohkem emotsionaalne,
Kristian Kajak 10A ,,100 aastat üksildust" Gabriel Garcia Marquez Tegemist on maagilise realismiga - kujutatakse tegevust ja süzeed võimalikult realistlikult, kuid on lisatud vürtsi andmiseks maagilisi võimeid. Selles raamatus on omavahel põimunud realism ja nn ulme - esineb nii armastust, viha, kurbust, maagiat jpm. Raamat räägib Buendiade hõimust, mida terve raamatu jooksul oli kujunenud 7 põlvkonda. Räägib kahest peategelasest Jose Arcadio Buendiast ja Ursula Iguaranist, kes lähevad enda kodulinnast Riohachast minema ning rajavad enda linna Macondo. Räägib inimeste elamisest seal, nende omavahelistest suhetest, räägib ka kodusõjast liberaalide ja konservatiivide vahel, millesse Macondo linn on haaratud. Raamatu algab linna rajamisega ning lõpeb selle hävinemisega.
Elu muutub sellele inimesele mõistetavaks ja hingerahu pakkuvaks. Selle inimese ellu juhitakse armastus. Andke oma hirmule andeks, siis ta saab ära minna. Te olete ta kasvatanud vihaleajavalt suureks ja tal on halb teie vangistuses olla. Kui ei ole hirmu, et mind ei armastata, siis ei ole ka hirmu, et minu armastust ei võeta vastu. Stress on üks paratamatu osa inimesest, aga sellest on võimalik lahti saada kõigest oma mõtete jõul, hingates sügavalt ja kaotades oma hirmud ja viha. Nii saab voolata inimesest ainult hingerahu ja oskab probleemidest lihtsamalt lahti saada.
Ülo Tuuliku raamatu ,,Sõja jalus" kolm väidet ja tõestust. 1. Sõda on julm ja ülekohtune. 1) ,,Kuuldes läbi vaikse öö inimeste ja loomade ja sõjamasinate hääli, ütles ta endale: meid aetakse nagu loomi. Veel kunagi varem polnud ta end tundnud nii väiksena ja kaitsetuna." 2) ,,Kui ta seisis põllul, mehed ümber, mõistis ta äkki toimuva õudust; ma arvan üha, et teda lasti selja tagant, et kähku kaelast ära saada, sest mida vähem on elus teisi, seda rohkem on võimalusi endal edasi elada." 3) ,,Toitmine oli kehv, looma peedid ja mädad kartulid ja porgandid sees. Laagrites oli koguaeg külm. Ning see oli kõik sakslaste toores nali!" 2. Sõja olukord õpetab halastama. 1) ,,Bürgermeister avaldas kahetsust ja kaastunnet, et nii väikesed, väetid kui ka vanad jõuetud oma päriskodud maha pidid jätma ning siingi pole võimalust neile täit külalislahkust osutada, sest oma maa sõjapõgenikke on liiga palju." 3. Sõjast saab kasu? 1) ,,Sõjak...
Anna Pereskokova Olga Kutilova 11S • Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool. • Tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916–1922. • Rühmituse nimi " dada " päritolu on senini segane. • Rühmituse kuulusid sakslased Peale Tzara ja Janco, Hans Ricter, Max Oppenheimer. • Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. • Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut. • Dadaiste ühendas viha sõja vastu. • Dadaismi algatajad on nii kirjanikud kui ka maalikunstnikud. – LuuletajaTristan Tzara – Kirjanik ja maalikunstnik Hans Arp – Maalikunstnik ja luuletaja Max Ernst – Maalikunstnik ja kirjanik Marcel Janco “Dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma” - Tristan Tzara Dadaismi tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid
1. samm ditthi õige arusaam; st mõista 4 õilsat tõde, 5 skandhat ja kõige oleva kaduvust 2. samm samkappo õige otsus; st loobuda soovidest ja ihadest 3. samm vv õige kõne; st rääkida vähe, kannatlikult, vabana vihast ja hirmust 4. samm kammanto õige eluviis; st keelduda tapmast, varastamast ja ebapuhtusest, olla leebe kõigi olendite vastu, võita viha akkodhena mitteviha abil 5. samm yivo õige elatusvahend; st teenida elatist vägivallata, seaduse kohaselt, tasakaalukalt 6. samm vymo õige taotlus; st seista vastu halvale ja arendada meeles kõike head, tõsidus, enesevalitsus, inimese vaba valik ja isiklik vastutus asuda 8-osalisele teele 7. samm sati õige mõte; st puhastada oma mõtlemist, olla
teades, et see naine armastas selle südame omanikku. 3. Kirjuta ühe novelli ootamatu lõpplahendus. Ootamatuks lõpuks on pistrikulool see, et naine läheb lõpuks sellele mehele naiseks. Pistrik on söödud ja poeg surnud. 4. Sõnasta kolm probleemi (erinevad novellid). 1) Armastus Inimesed surevad üksteise nimel. Loovutavad oma loomi ja tapavad üksteist. 2) Viha teineteise vastu Puistatakse mitmeid aineid toidu sisse inimese uinutamiseks või ka isego tapmiseks. 3) Rikkus/Vaesus Igal pool mängis see suurt rolli.
või vajadustest. o Naine võib tunda sisemist vajadust mehe või ,,tähtsa teise" järgi. · Abordi idee tutvustamine raskendab vanemaks saamise protsessi. Tavaliselt paarid ... ei läbi oma vanemaks saamise protsessi ühel ja samal ajahetkel, lisades sellega teineteises segadusi ja konflikte. Aborti oodates kogevad nii mehed kui naised aborditrauma sümptomeid. Sellised tunded nagu tuimus, viha ja häbi, et on valitud abort, võib kahjustada nende otsustusvõimet, mis oleks vajalik, et töötada läbi kõik vajaminevad teemad. Lisaks, ei ole paljud meditsiinitöötajad aru saanud, et vanemad on juba seotud oma sündimata lapsega olenemata nende valmisolekust või raseduse suurusest. Just sellel ,,õrnal" ajal ongi paljud raseduse katkestamised täide viidud. Austraalias on viiendik Abordileina Abiliinile helistajatest mehed. ..
Maalikunstnikest nt Tristan Tzara, Hans Arp ja Marcel Janco Šveistis Zürichis Samaaegselt algas liikumine New Yorkis, kus oli eestvedajateks Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. TUNNUSED Suuresti mõjutas I MS. Dadaismi järgijad leidsid, et kogu läänekultuur on suremas. Elu kujutatakse kui midagi hetkelist ja mõistatamatut, seega kaob ambitsioon luua midagi uut tulevastele põlvedele. Dadaiste ühendas ühine viha sõja vastu. Kubistidelt laenati kollažitehikat, futuristidelt tüpograafilised trikid ning ekspressionistidelt värvikasutus. HÄÄBUMINE ESINDAJAD Marcel Duchamp 28.juuli- 3.oktoober, elas 81 aastaseks. Sündis Prantsusmaal Ülem-Normandias Emaisa oli maalikunstnik ja graveerija, kelle paljud tööd olid ka kodus. Pere seistmest lapsest suri üks noores eas ning neljast said kunstnikud.
energiavarude taastumisel rakkudes ning assimilatsiooni intensiivistumisel(organismi aktiivsuse vähenemise perioodil ja puhkuse perioodil, rahulolekus, magades, toidu seedimisel, urineerimisel) 2. Millistel juhtude on sümpaatilise närvisüsteemi ärritus ülekaalus? Sümpaatiline NS ärritus on ülekaalus kui energia kulu on suurenenud (intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu korral ja mõningate emotsionaalsete seisundite korral nagu näiteks viha ja rõõm) 3. Parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionides on mediaatoraineks ... a) adrenaliin b) noradrenaliin c) dopamiin d) atsetüülkoliin 4. Kus toimub mediaator aine süntees? Mediaatoraine süntees toimub nuumrakkudes (histamiin) või dendriidis. 5. Millised võimalused on sünapsi mõjutamiseks? Sünapsi ehitus? Mediaatori tagasihaare suurendamisel või inhibeerimisel, retseptorite blokeerimisel.
momendil. Üsna tõenäoline võib olla ka tõsiasi, et süüdi on kiusatav ise. Liigse headusega toidetakse Dante kolme kiskjat: lõvi, pantrit ja hunti ehk sümbolistlikus tähenduses vägivalda, himurust ja reetlikkust. Iseloomuliku näitena kerkib esile Honoré de Balzaci ,,Isa Goriot'', milles südamlikul isal on oma tütarde suhtes ahviarmastus. Lisaks eelnimetatud kolmele allegoorilisele karnivoorile võivad jõudu saada ka surmapatud: uhkus, kadedus, viha, laiskus, kitsidus, prassimine ning liiderlikkus. Enne kui pole suudetud õppida ennast lõpuni tundma, pole õigust süüdistada ümbritsevaid kõlvatuses, vääritus kohtlemises või mõnes muus pahelisuses. Iga inimene on patune alates sünnimomendist, ilma et ta suudaks ise sellele vastu seista. Alles jääb vaid ülesanne rabeleda piltlikult öeldes mudast välja vooruste abil või vajude veel sügavamale, aina lähemale põrgu üheksandale ringile.
· Loetelukatsetes nimetati ligi 5000 sõna, neist ligi 2000 erinevat väljendit · Emotsioonidest arusaam erineb individuaalselt (lilla, kosmos, lehm, jess, Sven jne) · Väike osa sõnadest esines 2/3 nimetamis- juhtudest · See on sõnavara olulisim osa, mille põhjal tehtud ka järeldused Emotsioonisõnavara vorm · Substantiivid (ligi kolmveerand), adjektiivid, verbid · Omasõnad · Morfoloogiliselt komplekssed Emotsioonide põhinimetused · Viha, armastus, rõõm ja kurbus · Viha algne tähendus mõru, kibe · Rõõm algselt onomatopoeetiline (helisid jäljendav) keelend · Kurbus laenatud vanavene või balti keelest · Armastus tuletis tüvest arm, mis tähendab halastust Emotsioonisõnavara iseloomulikud jooned · Palju keelendeid sarnase tähendusega, sama tüvega, ent morfoloogiliselt erikomplekssusega Nt armastus, armas, armastav, armastama, armumine, armatsema, emaarmastus, loomaarmastus, hästi suur
üksainus samm. Neid inimesi/asju on ikka väga palju, liigagi palju mida ma vihkan või vihanud olen ja vahel ma tunnen, et see võtab minult meeletult energiat ära. Ma ei ole ainus, kes vihkab, ka minu sõbrad ja tuttavad, terve inimkond tunneb või on tundnud seda emotsiooni. Vahel kui sellele mõelda tundub see nii õõvastav ja hirmu tekitav, et minu loomuses on konflikte tekitada ja nende baasil siis vihata ja see nagu annaks õiguse teistele halba tekitada. Viha tundes teen ma halba ainult ise endale. Nõustun viha osas Luule Viilmaga, kes jõudis enda elu jooksul kirjutada päris mitu eneseabi õpikut väitis, et :" Viha minus on stress. Viha olemasolu tõmbab viha ligi ja viha kasvab" (Viilma 2003). Ometigi olen ma sellest väsinud ja tüdinud. Järgnevad näited vihkamise kohta on kõik isiklikku laadi ja sellest tuleneb essee pealkiri :"Mina ja Minu Maailm on väsinud vihkamast".
................................................... 7 2.1. Naiivteooria............................................................................................................................... 7 2.2. Eestlaste iseloomuomaduste sõnavara.......................................................................................7 2.3. Eestlaste prototüüpsemad iseloomuomadused.......................................................................... 8 2.4. Eestlaste põhiemotsioon viha............................................................................................... 10 2.5. Töökus ja vihameel on omavahel seotud?...............................................................................10 Kirjandus........................................................................................................................................... 11 Sissejuhatus
Esitati oli U. Meriläineni, F.Chopini, J.S Bachi, S.Rahmaninovi, F.Schuberti ja S.Vainiunase loomingut. Pianistid valasid oma hinge esitusse ja kontserti oli meeldiv kuulata. Õhkkond oli meeleolukas ning kuna ma istusin esinejatega ühes reas, tundsin nende ärevust ja pinget enne esinemist. Publikut oli vähe, kuid see-eest elasid nad kaasa ja lõpus jagati komme ja tänati tulemast. 1.U.Meriläinen (1930-2004) Neli hetkemeeleolu: Masendus, Rõõm, Kahtlus, Viha Masendus väljendus sünges alatoonis ja kuigi kõlas vahepeal mažoorseid meloodiaid, oli selle taustaks siiski minoorne. Rõõm oli aeglane, piano, dünaamika kasvab, kuid siis räägib järsku aeglane ja rahulik toon, kõlavad helged toonid. Kahtluses kõlab palju dissonantse ja ebakõlasi, muusika tundub veider. Viha kõlab väga robustselt ja tabavalt, heli on vali ja haldab üle klaveri. 2. F. Chopin (1810-1849) Briljantsed variatsioonid B-duur op 12 – algas võimsate akordidega,
õhtusöögilauas on vanemad juba peaaegu nõus, kuid ühel tingimusel isa läheb kesköö paiku autoga klubi juurde tütrele järele. Vanemate nõme tingimuse peale vihastanud Jaana haarab piima täis klaasi ja virutab selle täie jõuga vastu seina. Igaüks vihastab, kui arvab, et teda koheldakse ülekohtuselt või et keegi püüab talle kuidagi kahju teha. Teismelist tabavad vihahood sagedamini, kuna ta pole veel õppinud ennast ja oma tundeid valitsema. Vanemad arvavad tihti, et lapse viha on midagi väga halba ja et selle tuleb võimalikult kiiresti välja juurida. Probleem võib tekkida siis kui teismeline ei suuda oma viha taltsutada. Vihase inimese enesevalitsemine sõltub tema küpsusastmest. Mida küpsem inimene, seda küpsemad on viisid viha välja elada. Ameerika arst Ross Campbell eristab ebameeldivate tunnete avaldamisel kuut küpsuse astet ja nimetab seda järjestust viharedeliks. 1. Parim viis ärrituse väljendamiseks on napisõnaline ja meeldiv teada
, ups!, tõmba uttu! jne). Ekspressiivi täpne tähendus on ülimalt situatsioonisidus ning on mõistetav ainult konkreetses olukorras. Võib esineda nii positiivses kui negatiivses võtmes. Deskriptiivne väljend ei ole otseses seoses emotsiooni kui tundega; kasutatakse emotsionaalse kogemuse määratlemiseks või kirjeldamiseks. Kasutades mingit väljendit, ei tähenda, et see peaks inimest kohe sedamoodi tundma panema. Näiteks sõna viha ei kasutata ainult vihasena ning selle sõna mainimine ei peaks ka kelleski viha esile kutsuma. Deskriptiivsed väljendid jagunevad otsesteks ja piltlikeks. Piltlikud väljendid jagunevad metafoorseteks (tähenduse ülekanne ühest inimkogemuse 2 valdkonnast teise) ning metonüümseteks (emotsionaalset kogemust kirjeldatakse selle ühe osa iseloomuliku muutuse kaudu). (Vainik 2002a : 538)
katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. ÄREVUS - ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Emotsioonide eesmärk Kaitsta organismi Väljendavad inimese omapära Kordineerida suhtlemist ja käitumist Väljendusrikkuse tõstmine Emotsioonid Emotsioon Vastand Rõõm Kurbus Usaldus Põlastus Kartus Viha Üllatus Ootus Kompleksemotsioon Koosneb... Vastand Optimism Ootus + rõõm Pettumus Armastus Rõõm + leppimine Kahetsus Allumine Leppimine + hirm Rahulolu Aukartus Hirm + üllatus Agressiivsus Pettumus Üllatus + kurbus Optimism Kahetsus Kurbus + põlastus Armastus Rahulolu Põlastus + viha Allumine
käitumisviise, mille enamik kooliaastate jooksul (õnneks) suhteliselt lihtsalt omandab. Esimesel neljasilmakohtumisel on oluline selgitada, miks õpilane ning õpetaja seal viibivad Õpilast tuleb teavitada tema häirivast käitumisest ning selle mõjust teistele Õpetaja kasutab teavitamiseks vihjepilte ja käitumise peegeldamist Peegeldamist ei tohi kasutada lapse häbistamiseks või alandamiseks Vandesõnu ei tohi korrata ning ka füüsilist viha (nt toolide loopimist) ei tohi järele imiteerida Vihjepiltide näitamisel esitab õpetaja küsimusi Harjutamine on eelteismelistega vältimatu, see on oskuste arendamise ja õppimise üks põhialustest Keskenduda tuleb käitumisviisile, mitte isiksusele Õpilast ei tohi koormata liigse informatsiooniga, tuleb olla ootusrikas Negatiivsetelt mõtetelt tuleb üle osata minna positiivsele mõtteviisile Kordarikkuv käitumine võib väljendada lapse
Andestamise kunst Tere, lugupeetud õpeteja ning klassikaaslased. Alustan oma kõnet Nelson Mandela sõnadega "Vimma pidamine on nagu mürgi joomine lootuses, et see sinu vaenlase tapab." See lause sobilik on väljendamaks, viha pidamise kahjulikke mõjusid jms??, sest viha, mida sa kellegi vastu tunned, ei tee talle vähemalgi määral kahju, see kahjustab vaid sind. See rusub vaid sinu tervist. MIS ON ANDESTAMINE Kuid mis üldse on andestamine? Andestamise puhul ei tasu unustada, et andestamine ei tähenda väära käitumisega leppimist. Andestamine tähendab armastada iseennast, sest me anname endas vabaks masenduse, viha ja haiget saamise valu. See on kingitus, mille teed iseendale. MILLEKS ANDESTADA MIKS SEE NII RESKE ON KUIDAS SIIS IKKA ANDESTADA
Kalevipoeg Eesti eepose kangelasena Kalevipoja tegemisi on mõjutanud tema hiiglaslik kasv (magamisasemete järgi oli ta pikkus umbes 100 m, kiviviske põhjal minu arvamuse järgi umbes 2 km) . Nii suure isiku ka tühised tegevused jätavad suuri jälgi, seda ka loodusesse. Sellise kasvu puhul peaks tegutsemine ja liikumine olema eriti läbimõeldud. Kuid see oli vastupidi – Kalevipoeg paistab silma mõtlematuse, kärsituse ja rabistamisega. Üks tema iseloomujooni leiab eeposes korduvalt rõhutamist see on impulsiivsus ja äkkviha, mida ta ei suuda kunagi kontrollida. Tihti kordub olukord, kus Kalevipoja märatsemisi keegi teine oma nõuandega peatab. Kalevipoja osaks on siis kahetsus ja oma “viha vihkamine”, kuid kogemusest õppimist ei toimu ja järgmisel korral võib äkkviha temas taas plahvatada. Kalevipoeg on küll väga suur ja tugev mees, kuid on midagi, mis on temast tugevam see on te...
Reageeringut sündmustele mõjutavad kogemused ja hetke tunded. Eristatakse kahte liiki: laiaulatuslikud ja üksikud kategooriad. Emotsiooni ülesanne Hindav funktsioon isikute, olude, seisundite, nähtuste hindamine. Motiveeriv ehk ajendav funktsioon ergutavad või pidurdavad aktiivsust. Suunavad tähelepanu olulisele objektile. Aitavad väljendada suhtumist ja eelistusi. Baasemotsioonid 4 põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja rõõm 7 baasemotsiooni: hirm, kurbus, viha, rõõm, vastikus, üllatus, põlgus pole õpitud vaid sünnipärased. Ligikaudu 12 emotsiooni, mis õpitakse vanematelt. Hirm Inimene on närvis ja ärritunud. Keha on krampis ja kangestunud. Veri voolab rohkem jalgadesse, et põgeneda ja nägu kahvatub, sest sealt juhitakse veri ära. Tähelepanu koondub hädaohule. Kurbus
Kuidas juhtida oma emotsioone Põhiemotsioonid · Rõõm · Viha · Üllatus · Vastikus · Hirm · Kurbus Emotsioonide juhtimine on oskus kontrollida oma käitumist ja olemust tugevate emotsioonide korral. Samuti tähendab emotsioonide juhtimine seda, et me saame valida ja tunda neid emotsioone, mida me tahame, selle asemel, et lasta väliskeskkonnal neid mõjutada. Emotsioone saab juhtida: · Endale teadvustades · Analüüsides emotsioonide tekkepõhjuseid · Ohjeldades · Arendades positiivset suhtumist ja positiivseid tundeid · Uskudes
olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldamisega, kas näiteks näoväljenduses või mingis muus nähtavas tegevuses. Emotsioonide liigid: 1. Afekt- Lühiajaline tormiliselt kulgev väljapoole (teistele) nähtav emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Jaguneb kaheks: 1)positiivne afekt - normaalse afektiivse reaktsioonina rõõmu, heameele, õnnestumise väljendumine, 2)negatiivne afekt - normaalse afektiivse reaktsioonina viha, kurbuse, ärevuse väljendumine. Afektiivse reaktsiooni häired: · apaatia - emotsionaalsed reaktsioonid puuduvad. · hüpopaatia - emotsionaalne reaktsioon on tuimenenud. · afektlabiilsus - reaktsioon pole stiimuliga kooskõlas, emotsionaalne reaktsioon vallandub väga kergelt ja muutub kiiresti. · ambivalentsus - kahe või enama vastandliku emotsiooni koosesinemine vastuseks ühele stiimulile. 2
*Emotsioon kiire tekkega ja on lühiajaline. *Emotsiooni ei saa ära hoida ega keelata. Emotsioonide väljendused Õpitud emotsioonid : nt plaksutamine, leina meeleolu. Psühhofüsioloogilised reaktsioonid: *hingamine *muutused südame- ja veresoonkonna töös. (nt: punastamine) *muutused seedeelundkonna töös. (nt: ehmatus, suukuivamine) *muutused sise- ja välisnõrenäärmete töös. (nt : adrenaliin, higistamine, pisarad) *pupillimuutused. (nt: viha puhul on pupill on väike, rõõmu puhul on pupill suur) * Näoväljendused : inimesel on 23 paari näolihaseid, 18 paari osalevad emotsioonide näo väljendamisel.
Emotsioonid Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Kirjutage üles 5 emotsiooni, mis teile esimesena pähe tulevad Uurimus 11 kultuuris · Kõige sagedamini nimetatakse: Rõõm Õnnelik Hirm Kurbus Armastus Eestis · Kõige sagedamini nimetatakse: Viha Rõõm Armastus Emotsioonid · Pole ühest määratlust või definitsiooni · Kolm peamist emotsiooni omadust: Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikud väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas
Füürer-Saksamaa, Duce-Itaalia, NEP-Uus majanduspoliitika, Gestapo- Vene salapolitsei, Antsisemitism- Juudi viha, Fašism- iseloomu nõue. Millal ja miks tekkis Euroopas demokraatia kriis?- 30`ndatel, majanduskriis. Nimeta 3 diktatuuri tekkimist soodustanud tegurit.- Keskklassi olukord muutus, tekkis töölisklass, naised said valida. Mis on autoritaarne diktatuur?- Vägivallatu väikese grupi võim. Nimeta 3 autoritaarse diktatuuriga riiki.- Eesti, Läti, Leedu. Mis on totalitaarne diktatuur?- Vägivaldne, väikese grupi võim Nimeta 3 totalitaarse diktatuuriga riiki ja nende juhid
need suruvad mu maadligi kuni taipan need lõpuks lõigata. Ma ei lase neil halliks minna, ma ei katku neid peast, ma lähen juuksuri juurde, et uut elu alustada. Tänan Sind selle koosveedetud aja eest, selle eest, et andsid võimaluse mul ennast paremini tundma õppida, et õppisin tundma endas seda haavatavat last, kes nüüd solvunult nutab, kuna tema tahtmised ei täitunud. Armastussuhte lõppedes koged mitmesuguseid rasked tundeid: solvumist, pettumust, kurbust, viha. Lahutute aitamisele pühendunud ameerika psühholoogi Bruce Fisheri järgi läbitakse armastussuhte lõppemisel teatud etapid, kindlad psühholoogilised seisundid. Tema lahutusseminarides käsitletakse hoiakud ja tundeid, mida lahku minnes kogetakse. Meetodit väljendab 19 kivist koosnev püramiidi, mille otsa ronimine tähendab lahutusprotsessi järgset "uuesti ülesehitust" ja eneseleidmist. 1. Kõigepealt keeldutakse tunnistamast seda, et suhe on läbi. Sellest on teistele
aga see tee ei vii rahule. Viha Üks suuremaid takistusi kaastunde arendamisel teiste vastu on vihkamine. Tavaliselt arvatakse, et negatiivsed emotsioonid on meele loomupärane omadus. Nüüd aga on uurimuste tulemusena selgeks saanud, et osa emotsioone avaldab tervisele halba mõju. Seetõttu on vaja neid emotsioone täielikult analüüsida, et mõista, millised neist on meile kasulikud, millised kahjulikud. Tihti oleme seisukohal, et viha kaitseb meid. Probleemide või traagilise olukorra ees seistes või kui keegi meid ära kasutab, tärkab meis viha, mis kaitseb ja aitab meid, annab lisaenergiat, annab julgust juurde, ja me leiame, et see on hea. Lähemalt analüüsides näeme aga, et vihast saadud energia ja julgus on pime. On raske öelda, kas see energia on konstruktiivne või destruktiivne. Vahel, kui tärkab liiga suur viha, võib see viia enesehävituseni.
a. Üldinfo Esimene rahvusvaheliselt tunnustatud rehabilitatsiooniprogramm vanglasüsteemis võeti kasutusele 2001. aastal, kui koostöös Soome Justiitsministeeriumiga said meie vanglatöötajad koolitust „Viha Juhtimise“ programmis. Sellest ajast alates on programmide hulk Eesti vanglates kasvanud. Programmid, mida 2014. aastal kasutatakse vangla ja kriminaalhoolduse süsteemides on järgnevad: Liiklusohutusprogramm Agressiivsuse asendamise treening Viha juhtimine EQUIP Sotsiaalsete oskuste treening Eluviisitreening Õige hetk VÕIDA Seksuaalkurjategijate tagasilanguse ennetamise programm Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine. Selle loetelu juurde lisanduvad koostööpartnerite poolt läbiviidavad programmid, mis on eelnevalt kooskõlastatud ja hinnatud Justiitsministeeriumi poolt. Näiteks 2013. aastal oli tihe
Armastuse vanasõnu: 1. Armastus ei päri aastaid taga. Minu arust tähendab see seda, et vanusevahe võib olla küll suur või väike, aga see ei tähenda, et nad ei võiks koos olla. See kehtib ka tänapäeval. 2. Kes armastust külvab, see armastust lõikab. Minu arust see tähendab seda, et kui sa oled hea teiste vastu, siis ollakse ka sinu vastu hea. Kehtib ka tänapäeval, oleneb inimestest. Armastuse tsitaate: 1. Meie ikka tapame neid, keda armastame, sest armastus toob viha ja suur armastus toob tulise viha. (näidend "Juudit", 1921) 2. Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida. ("Parerga und Paralipomena", 1851) Object1 Object2 3. Mõtled ise, et su süda on täis viha, aga hoopis on armastus. See vihane armastus on kõige hullem. ("Elu ja armastus", 1934)
Ka pingest vabanemine võib tuua rõõmu.Naerata ja tunne rõõmu,siis saab see osaks sinu iseloomust ning mõjutab ka teisi. Tunneb inimene siis,kui tunetab ohtu.Tavaliselt on hirm õpitud-midagi niisugust on kogetud juba eelnevas elus.Aga hirmu võib õppida ka teistelt inimeselt.Üks võimalus,kuidas hirmust jagu saada,on positiivne mõtlemine NT:kinnitab endale mõttes:ma olen julge! Tugev negatiivne tunne,mis on seotud sisemise ärritusega.Et hästi hakkama saada on oluline viha ära tunda,ka viha põhjused ja kehalised märgid.Kui viha väljenadatakse vägivallaga,kahjustab nii ennast,teisi kui ka inimestevahelisi. Tekib siis,kui inimene on teinud midagi valesti,on vastutav selle eest,et midagi halba juhtus,või jättis midagi tegemata.Süütunnega aitab toime tulla see,kui püüad oma vigu parandada ja vabandada.Siis paranevad ka suhted Tugev üksinduse ja kahetuse tunne.Pikka aega kurvameelsuse all kannatav inimene tunneb ennast päeval väsinuna ja öösel maga
Kas maailm väsib vihkamast? Iga inimene on siin maailmas kokku puutunud vihaga. Seda viha põhjustavad erinevad kofliktid inimeste maailmavaadete ja kasvatusviiside tõttu. Tihtipeale on inimesed nii väiklased, et neil on raske mõista teiste arvamusi ja tõekspidamisi, nad ei aksepteeri seda, mis neile ei meeldi. Sellised erinevad arusaamad põhjustavad inimestes emotsioone nagu kadedus, hirm ja intolerantsus millest areneb edasi viha. Sageli vihatakse inimesi nende erinevuste, omapärade ja julguse tõttu, mida mõned inimesed lihtsalt välja ei kannata. Seega tekib küsimus, et kas maailm väsib kunagi vihkamast ja laseb inimestel olla sellised nagu nad on või on selline unistus ebareaalne nii kaua kuni inimrass eksisteerib? Ühiskond on inimestele seadnud strandardid selle kohta, mis on normaalne ja aksepteeritav. Kuid sellise rõhumise puhul, et olla tavaline ja sulanduda halli massi, läheb kaotsi inimese
on vaja kaitsta ja tõsta häält integratsiooni vastaste poliitikute vastu, oli mõista, et populism on aktuaalne teema, mille vastu võidelda. Olen arvamusel, et ka Venemaa valitsus on mingil määral populistlik, sest diktaatorliku kujuna riigi esimees ei anna oma tegevusega põhjust vastupidist väita. Ilmselge on, et kuulsad populistid nagu Grillo ja ka Trump, tahavad rääkida teemadest nagu immigratsioonist rahvaga otse, et suruda läbi patuoina leidmise meetodi, sest viha ja hirm ühendab. Kõigepealt ässitatakse viha, kuid probleemi lahenduse leidmine jääb teisejärguliseks. Populistlikud probleemi lahendused omakorda on absoluutselt riigivõimu kukutavad ja ebaõiglased. Sellistest kriisidest tõusevad välja end ülesupitanud poliitikud, kes võidavad lihtrahva tähelepanu sõu, kollektiivse agressiooni ja illusiooniga. Populistlik liikumine nõuab võimu – ainuvõimu – ja
leebus, õrnus, heasoovlikkus elevus, uudishimu Positiivse emotsiooni korral reageerib inimene keskkonna signaalidele kiiremini, tähelepanu on fookustunum, taju on sisukam, mõttetegevus on viljakam jne Negatiivsed emotsioonid kammitsevad, röövivad energiat, alandavad toonust Negatiivsed tundmused, mis väljendavad negatiivset suhtumist: põlgus, vastumeelsus viha, trots solvumine, kadedus mure Emotsiooni avaldumine: kehalised muutused subjektiivne läbielamine emotsiooni hinnanguline komponent Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. Emotsionaalne intelligentsus Võime ära tunda teiste emotsioone Võime ära tunda iseenda emotsioone Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine- suhtekorraldus LUGEMIST!! Daniel Goleman
meid mingi emotsioon. Kuid mida üldse mõeldakse sõna ,,emotsioon" all. Leidsin selle kohta wikipediast enda arvates sobivaima vaste. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Daniel Goleman'i raamatus ,,Emotsionaalne intelligentsus" on toodud näide emotsioonide jagamisest nn. perekondadesse, kus kõige tähtsamad emotsioonid on viha, kurbus, hirm, lõbu, armastus, üllatus, vastikus ja häbi. Armastus on minu arvates kõige tähtsam emotsioon. Kui inimesed ei suudaks armastada, oleks inimkond juba ammu välja surnud. Toon samast raamatust ühe näite selle kohta. Gary ja Mary Jane Chauncey olid jäägitult pühendunud oma üheteistaastasele tütrele Andreale, kes oli sünnitrauma tõttu ratastooli aheldatud. Chauncey'de pere oli rongis, mis paiskus teelt jõkke. Kui vesi uppuvasse rongi tungis, püüdsid vanemad
valitsesid tollel ajal Venemaal ja Saksamaal. Kes siis valitseda suudab? Eks ikka vägevaimad Euroopa ning ka Ameerika vaimse juhtrassi hulgast, need, kellele kuuluvad suurpangad, ajakirjandus ja televisioonijaamad, need, kelle õigus valitseda põhineb lihtsal tõsiasjal, et nad "valitsemist juba tegelikult teostavad" hoides tervet maailma juba praegu raha ja ajuloputuse raudses haardes ning käsutades oma huvides Ameerika Ühendriike. Vaeste viha rikaste vastu püsib niikaua kui elab viletsus. Niikaua kui inimesed peavad nälgima, tunnevad nad ka viha nende vastu, kes on söönud. Niikaua kui inimesed peavad külmetama, tunnevad nad ka viha nende vastu, kes on riietatud kasukaisse ja elavad köetud tubades. Niikaua kui on inimesi peavarjuta, tunnevad nad viha nende vastu, kel on peavari ja oma säng. See loogika on sedavõrd algeline, et on mõttetu ja häbitu täie kõhuga jutlustada
ABORDIPROBLEEM Esile tuleb süütunne koos kahetsuse, süümepiinade, häbi, alanenud enesehinnang, õudusunenägude ja minevikupiltidega. Sageli esineb vaenulikkus, viha meessoo vastu. Viha võib pöörduda abikaasa vastu ning naisel võib ilmneda seksuaalseid häireid. Nutmine, meeleheide ja depressioon on tavalised tunnused, võib esineda enesetapukatseid. Et valu leevendada, otsib naine abi alkoholist või narkootikumidest. See olukord viib valimatute suguliste vahekordadeni. Ilmneb ka tundekülmus emaliku soojuse ja õrnuse asemel. Abordijärgset stressi saab ravida tavakoolitustega psühholoogidest psühhiaatritest ja psühhotroopsetest ravimitest ei pruugi palju abi olla
kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, miks ta nii käitus st. ta õigustab ennast. - Projektsiooni puhul suunatakse oma teo põhjus teisele ("Ise oled süüdi, et ma sind lõin!"). - Negatiivne suhtumine teistesse (vaenulikkus, viha)
DADAISM DADAISM Modernistlik kunstivool 1916-1922 Šveitsis Zürichis Algatajad maalikunstnikud ja kirjanikud Levik New Yorkis TUNNUSED Mängulisus, mõnitamine ja pilkamine Agressiivne suhtlemine publikuga Viha sõja vastu Loogilise mõtlemise eitamine MÕJUTAJATEKS I maailmasõda Läänekultuuri vaibumine Ambitsiooni kadumine Ühine viha LAENAMINE TEISTELT SUUNDADELT Kollažitehnika Tüpograafilised trikid Värvikasutus HÄÄBUMINE 1920. algus Suubus sürrealismi Sürrealism- prantsuslik dada DADAISMI ESINDAJAD Tristan Tzara Hans Arp Marchel Janco Marhel Duchamp Man Ray MARCEL DUCHAMP 1887-1968 Prantsusmaalt Kultuurihuviline perekond Rouneis Corneille’ lütseum „Ready-made“
Kujunev välja inimese maailmapilt, mis põhineb meie läbielatud kogemustele. Sigmund Freud on loonud hingeelu ülesehituse , kus kolmnurga kõige tippu jääb 5 ülimina. Keskmine korrus on mina, seal valitseb mõistus ja kõik otsused tehakse ülemiselt astmelt tulenevatest juhtnööridest. Kolmnurga alumisse ossa jääb aga teadvustamatus, kust pärinevad kõik impulsid ja instinktid. Seal möllavad mitmesugused agressioonid , kired, kadedus ja viha. Sellest võib järeldada, et kõik mõjutab kõike. Kui aga lapsepõlves on pigem kogetud halbu asju kui häid, siis domineerib last kolmnurga alumine osa. Uuringud on näidanud, et laste suhtes võidakse rakendada üllatavalt palju täiesti põhjendamatut vägivalda isegi otsest viha ja halvakspanu, mis ei ole saanud mööduda lapse arengule jälge jätmata. Psüühiliste häirete põhjusi uurides tuleb muude asjaolude kõrval välja selgitada, kas asjaosaline
viha ega pettumust, vaid kerget kurbust, mis möödus kiirelt. Mu hing ja keha oli puhas ja mis kõige tähtsam neil ei olnud hirmu. Kui öeldakse, et lapsed on kõige siiramad ja õnnelikumad elusolendid, siis ka minu jaoks on see tõsi - nad ei karda tõde kuulata ega pettuda. Mida aga aeg edasi, seda kiiremaks mu elu läks kuni unustasin jumala olemuse. Aina rohkem hakkasin tundma hirme, kurbusevalu, süümepiinu ja viha. Hakkasin sisendama endale, et usun ainult armastusse, aga eitades jumalat, inimest ei eksisteeriks. Paljud teised tahavad sellele vastu vaielda, aga see on sellepärast, et nad ei ole jumalast lähemalt huvitunud. Aastaid tagasi oli mu usk valelik, sest minus oli viha ja pidev enesetõestus. Hiljem hakkasin mõistma, et jumal ongi armastusenergia, mis peab voolama, et olla elus. Minu arvates ka kõik teiste nimedega energiad on samuti selle algosakestest moodustatud erinevad struktuurid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
