M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Aga niipea kui me nurga taha pimedasse jõudsime, ütles ta: «Käi
nüüd kähku, kuni majade juurest eemale jõuad; siis plaga parve poole, nagu oleks kurat sul
kannul!»
Tegin seda ja tema tegi sedasama. Jõudsime ühel ajal parve juurde; ja vähem kui kahe
sekundi pärast libisesime pärivett. Kõik oli pime ja vaikne; tüürisime jõe keskpaiga poole,
ilma et ükski oleks sõna lausunud. Arvasin, et vaene kuningas oli nüüd saalitäie rahva käes
hädas; aga ei sugugi: varsti roomas ta vigvamist välja ja ütles:
«Noh, kuidas lugu lõppes, hertsog?»
Ta polnud üldse linnas käinudki!
Me ei süüdanud tuld, enne kui olime kümne miili kaugusel sest linnakesest. Siis tegime
tuld ja valmistasime õhtusöögi; kuningas ja hertsog naersid nii et kõhud katki selle üle,
kuidas nad olid inimesi ninapidi vedanud. Hertsog ütles:
«Kollanokad, lollpead! Ma teadsin, et esimene maja-täis peab suu ja laseb teised ka
sisse kukkuda; ja tead-
353
annaabi.ee 
