Ott Arder
(1982), "Tasakaalukeeled" (1988) ja "Tähetolgus. Tähe(d) tolmus" (2001).
Ott Arderi tööd - nii täiskasvanutele kui ka lastele kirjutatud värsid, laulutekstid,
artiklid ja isegi tõlgete valik on äraütlemata sarnased oma loojaga: neis on nii lapsesuu-
otseütlemisi, poisilikke vigureid, vaimukat sõna- ja kõlamängu kui ka elukogenud biitniku
säravaid vaimuvälgatusi. Arderi luuletused on mõnikord mõtlikud, mõnikord vallatult
vigurlikud, nendes on omapärast maailmanägemist ja -mõistmist.
Ott Arderi looming jääb heale lugejale nii loetavaks kui ka kuulatavaks. Tema
laulutekstid, mis on loodud Apelsinile, Rujale, Ultima Thulele ning paljudele teistele
ansamblitele ning solistidele, jäävad eesti levimuusikasse püsima.
Arder, kelle luulet lugedes ja lauldes on lustinud mitu põlvkonda eesti lapsi, vastas
aastal 1997 ajakirja Hea Laps küsimusele, missugust päeva oma lapsepõlves peab ta
annaabi.ee 
