Inimese vari
"
Väike plekklamp hõõgus laual. Lambi huuled olid nõest mustad ja nende vahel "Ma tahan selga ajada. Ma tahan ära minna."
värises punane tulekeel, värises lakkamata ja kustumata kui ema-armastus. Ja ta liigutas end. Maret puhkes nutma.
"Sa oled ju haige, pojakene," vigises ta, käsi murdes. "Sa ei saa kuhugi minna. Ole
3 rahul, pojakene. Sa ei tohi end liigutada."
Kuid Jakob nihutas ülemist kehaosa rahutult edasi-tagasi. See tegi talle ärarääkimata
Hommik köitis, kuid Maret ei maganud. Ta valvas poja juures, ainult aeg-ajalt valu