"Toome helbed" Tuglase novell
Tat undis end osana
sellest maastikust. Ta jõdis ojani, kus istus karjapoiss Vidrik, kes püüdis kala.
-Vidrik sai Leeni peale kurjaks, et too teda hüüdis, kuna nii hirmutas ta kalu eemale. Vidrik-
tundus Leenile vanamehelik. Vidrik kiskus tihti oma peremehega tülli (mõtete pärast). Koer
Eku. Vidriku mõtteid ei suutnud tülid peatada. Järsku õngekork kadus vee alla, kuid kala seal
otsas ei olnud. Vidrik hakkas kalaga riidlema. Leenil hakkas Vidrikust kahju. Leeni läks
Vidrikule võileiba tooma.
-Marie toetas aiapostile ja uuris, kus ta käis. Leeni valmistas võileiva, ning jooksis läbi
toominga juurest, kus tema nukud magasid. Sealt jooksis ta Vidriku juurde. Korraks paistis
Vidriku silmast isegi heameelt. Tüdruk jälgis, kuidas ta sõi. Vidrik ei märganud, kuidas
tüdruk talle lähenes ja jälgis ikka veel ainiti vett.
-Leeni hakkas nutma, ning ütles Vidrikule, et too ei armasta teda. Kuid samal ajal näkkas
Vidrikul kala