M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
roosiõiesarnane kleit õõtsus pehmelt ja siidselt puusade ümber; nad olid nagu kõige
ilusamad päevavarjud.
Siis ratsutasid nad aina kiiremini ja kiiremini; kõik tantsisid, tõstsid enne ühe jala õhku,
siis teise. Hobused jooksid järjest enam viltu ja tallmeister käis keskel ringi, piitsa
plaksutades ja hõigates: «Hei! hei!» Ja tola tegi nende taga nalja. Viimaks lasksid kõik
ratsutid langeda, daarsid panid käed puusa, ja mehed käed vaheliti rinnale, -- kuidas siis
hobused vidakile ja kaares jooksid! Siis hüppasifl nad üksteise järele kõik maha ja tegid kõige
ilusama kummarduse, mida ma iial olin näinud, ja jooksid minema. Ja kõik plaksutasid
käsi ja olid kui pöörased.
Noh, kogu etenduse ajal tehti kõige imestusväärsemaid asju; ja tola tegi nalja, nii et naera
kas või katki. Vaevalt sai tallmeister mõne sõna öeldud, kui ta ja la maid vastas nii
naljakalt, et naljakamat ei saa maa peal enam olla. Ma ei saa aru, kuidas ta võis nii