Eesti muinasaja periodiseering
Linnus-asula- paiknes enamasti linnuse vahetus naabruses, püsivalt asustatud
Muinasaja lõpu tegevusalad
1) Maaharimine (adramaa- ühe adraga üleharitav maa, kolmeväljasüsteem I kesa I suvivili I
talivili I )
2) Loomakasvatus
3) Küttimine ja kalapüük
4) Mestmesindus
5) Käsitöö- raua töötlemine ja tootmine (relvad ja tööriistad), pronksist ja hõbedast ehted,
kudumine
6) Kauplemine (vahetuskaubandus- enda tarbeks, vahenduskaubandus- edasi vhetamiseks)
Elamu kujunemine
Elanike arv oli umbes 10x väikem kui praegu
Põhiliseks elatusalaks oli maaharimine, ent toidu hankimiseks tegeldi veel loomakasvatusega,
metsamesindusega ja kalastamisega
Käsitööaladest olid tähtsamad metalli töötlemine ja kudumine
Tänu soodsale asendile Vana-Vene ja
Eestlaste elamuks oli suitsutuba, mida kasutati ka hilisemal ajal
Tähtsamaks haldusüksuseks olid kihelkond, mida 13. saj alguses võis olla umbes 45