Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetdeldavad, ent seda krgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkige tnu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn-sisaldusega messing, nn hlsimessing. Deformeeritavate messingite Zn- sisaldus piirdub tavaliselt 35%-ga. Edasine Zn-sisalduse tus toob kaasa messingi plastsuse vhenemise, kuna struktuuris moodustub vga kva ja habras faas. Pronksid Philisandi jrgi eristatakse tinapronkse, alumiiniumpronkse, rnipronkse, berlliumpronkse jt. Tinapronkside Sn-sisaldus ei leta 20%, sest vastasel korral tuleksid struktuuri haprad faasid. Valusulameis tuleb struktuuri mningal mral habras faas siiski juba alates 5% Sn- sisaldusest. Selline valamisel tekkiv struktuur sobib laagrimaterjalile. Kahefaasiline struktuur on
ssiniku ja energia allikana. Nitroaromaatsete hendite biodegradatsiooni mehhanismid on sarnased kloreeritud hendite lagundamisradedele. Biodegradeeritavuse ja koloogiliste krvalmjude testimine Uute kemikaalide puhul on vaja kontrollida, kas need lagunevad keskkonnas. OECD on vlja ttanud testid: 1) hendi bioloogilist lagundatavust hinnatakse CO2 eraldumise, O2 tarbimisintensiivsuse vi lahustunud orgaanilise ssiniku kontsentratsiooni vhenemise alusel heitvees vi mullas; katse viiakse lbi kontrollitud standardiseeritud (niiskus, temperatuur, min. toitained, inokulumi suurus) tingimustes; kui tulemus nitab 50-60% hendit lagunemist kindlaksmratud aja jooksul, siis eeldatakse et antud hend on biodegradeeritav. Sellele testile vivad jrgneda katsed, mille kigus uuritakse hendi lagunemise kineetikat spetsiifilistes tingimustes, mis sarnanevad tegelikule keskkonnale. Katsete usaldusvrsust saab tsta, kui kasutada
annaabi.ee 
