Riietumisabi kehatbile kes on sale,pikk,poisilikult sirge ja veidi nurgelise figuuriga. * Mustrilised ja hulised riided muudavad keha maramaks. -Suuremustrilised ,abstraktsed kui ka viksema mustrilised ja ruudulised kangad sobivad. -Pksid ja seelikud vivad olla avaramad. -Soovitatud on ka likivast materjalist riided -Pikkust saab vhemaks kui kasutatakse horisontaalsete laiade triipudega rivaid *Pksid: -Sobivad tihedakoelised linased ja villased pksid. -Kortsutatud siid ja taht -Alt laienevad - ja kaprilikega pksid nevad jalas head vlja. -Likivad sukpksid *Pluusid: -Sobivad lapaeltega pluusid -Pehmemast kangast kirjud ja pnevate ligetega pluusid -Suure dekorteega pluusid *Aksessuaarid: -Kontrastvrvi krae -Kindla joone kujuga v mis teeb lhemaks ja laiemaks. Rippuvate asjadega v ei sobi.Vl olevad lisandid vivad olla erksad.
2 dl piima 4 dl vahukoort 1 dl suhkrut 1 laimi riivitud koor 1 spl vrskelt riivitud ingverit 1 spl vanillisuhkrut 2,5 elatiinilehte 2OO g vaarikaid 1 spl tuhksuhkrut Kaunistamiseks laimiviile ja valget okolaadi 1. Kuumuta potis piim ja vahukoor, lisa suhkur ja vanillisuhkur ning lase keema tusta. 2. Kui suhkur on lahustunud, lisa riivitud laimi koor. 3. Pane elatiinilehed klma vette 5 minutiks paisuma. 4. Keera pliidil kuumust vhemaks, pane riivitud ingver teesela sisse ning aseta 2-3 minutiks potti. See annab piima-vahukoore segule rna ingveri maitse. 5. Pigista elatiinilehtedest vesi vlja ja lisa lehed potti, sega hoolsalt, et lehed lahustuksid. 6. Vala segu nelja vormi sisse ning aseta leks klmkappi. 7. Preesta vaarikad tuhksuhkruga 8. Vta panna cotta 5 minutit enne serveerimist klmkapist vlja, tmba noaga red lahti ning kummuta magustoidud taldrikule. 9. Kaunista pealt laimiviilude ja valge okolaadiga
Kehaline aktiivsus Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehaline aktiivsus on kasulik mitte ksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hdavajalik arengutegur, tiskasvanule lheb neid vaja ldvestuseks ja tvime silitamiseks. Tehnika tiusutmise tttu jb kehalist td jrjest vhemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordihingud annavad selleks hid vimalusi. Koolis on pilastel kll vimlemistunnid, ilmselt aga jb neist napiks. Kik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult vimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, vrkpalli vi teisi liikumist nudvaid mnge harrastab, on kauem terve ja tvimeline. Mngides, sportides ja ppides me vsime. Meie keha ja vaim ei
Tütred isa mudiu vaatamas ei käinud,ainult siis,kui raha tahtsid. Abielu:Raga pärast,armastust polnud,omavahel eriti läbi ei saanud,mõlemas armukesed(avalikult käisid koos teatrin jne)Armuke oli naisel saatjaks,mees sai oma armukesega väljas käia- omavaheline"kokkulepe".Pr de Beauseaut armastas südamest oma armukest,armuke abiellus. 6)Isa Goriot Pansionis: Alguses oli raha,elas teisel korrusel,ilusas korteris.Aja jooksul jäi raha vhemaks,kolis ülespoole.Lõpuks elas neljandal korrusel koledas toakeses.Alguses hoolitses enda ees,oli nooruslik ja uhke.Hiljem kuivas kokku,oli vaene,nägi räbal välja. Anastasiel oli raha vaja armukese mänguvõlgade jaoks. Delphine´il oli raha vaja,sest armukest enam polnudRaha küsimine polnud eetiline,ei küsinud enda jaoks.
klas (Ktovski raj). Tomski oblastis, kus eestlased on ks suuremaid rahvusgruppe, on meie rahvuskaaslasi enim Kaseklas ehk Berjozovkas ning Liliengofis (Pervomaiski rajoon). Tegemist on Stolpini reformide ajal tekkinud asulatega ja hinnanguliselt elab neis ca 500 eestlast. Ka Omski oblastis on suhteliselt palju eestlasi, suurim eestlaste klakogukond on Lillikla ehk Lileika Sedelnokovo rajoonis, viksemaid klakesi on umbes 10. Vaatamata sellele, et Venemaa eestlasi on arvuliselt tunduvalt vhemaks jnud, oleme suutnud silitada oma keele ja kultuuri. 20. sajandi 1990-ndatel aastatel rahvusseltside tegevus Venemaal taaselustus ja suuremates kogukondades organiseerisid eestlased oma kultuuriseltsid (Peterburis, Moskvas, Arhangelskis, Tveris, Krasnojarski krais, Terepovetsis, Petroskois). 1998. aasta mrtsis hinesid seltsid mittetulunduslikku organisatsiooni Venemaa Eesti Seltside Liit (VESL), et tagada omavahelised kontaktid ja suhted. Ajaleht ?Peterburi Teataja?,
annaabi.ee 
