Taevakehade füüsikalised omadused ning nende määramine
päikesetuule eest. Marsil on suhteliselt külm, kõigeim registreeritud temperatuur on vaid 20
kraadi, see-eest madalaim tervelt -140 kraadi. Marsi pinda on kujundanud meteoriitide
pommitamine. Teine planeedi pinda kujundav faktor on tektooniline liikumine ja kolmas
erosioon. Marsil võib kohata nii liiva- kui kivikõrbeid, kus kraatreid on väga harva. ,,Viking 1"
on leidnud Marsi pinnase proovist 12-15% rauda, 13-15% räni, 3-8% kaltsiumi, 2-7%
alumiiniumi ja 2-5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavakdraudoksiide, mis annavadki
planeedile punaka värvuse. ( 3.)
Jupiter
Jupiteri näiva pinna moodustab ühtlaselt tihe pilvekiht. Sellest allapoole jääb aga umbes tuhande
kilomeetri paksune atmosfäär. Jupiter peidab endas hiiglaslikku ookeani, mis aga ei sisalda vett,
vaid koosneb vedelast vesinikust ja heeliumist. Selle sügavus on umbes 40 000 kilomeetrit ja
tõenäoliselt alles selle põhjas on tahke pinnas. Üksikasjalikud uurimistulemused Jupiterist saadi
1979