Ateismist Eestis
annab tunnustust rumalusest ja uskumise lootusetusest). Vahepassaažid
inkvisitsiooni koleduste kohta süvendavad kiriku kui ühiskonnaohtliku
organisatsiooni mainet. Tänapäevase kiriku kohta antakse teada kõikvõimalikest
skandaalidest ja omavahelistest nägelemistest, tuuakse esile õpetuslikud
ebakõlad (harvem). Ateismi teaduslikkuse tagab kiriku “imede” (taas
kohustuslikult jutumärkides) lahtiseletamine - lemmiknäited käivad hõbeda
vettpuhastava toime ja nutvate madonnade kohta.
Kiriklikest skandaalidest on eelistatud umbmäärased N. provintsi juhtumid, kus
usku pöördunud inimesed oma õõvastavad tegusid on teinud, ent esineb ka
kohalikke näiteid, mis muutusid sagedasemateks 60ndatel aastatel. Sellised
näited kordusid tihti üks-ühele, ühes ateistlikus raamatus näitena toodule viidati
järgmises teoses, sama toimus kolmanda teosega, tihti kasutatakse isegi samu
illustreerivaid fotosid jne.