Sõda ja Saaremaa
Kurt pidi tulistama ja aitas haavatu sidumispunkti. Järgmisel päeval
saadeti Kurt koos muude kokkukogutud sõduritega vasturünnakule. Enne, kui nad pidid taas
jänestena lagendikule vastase kuulide ette jooksma, plahvatas läheduses granaat. Kurt sai
endale ehtsa haava ja suutis õnneks ise veel kõndida. Pärast kuus tundi kestnud teekonda
leidis ta ühest talumajast sidumispunkti ja pandi rehala põrandale lebama. Samal ööl pandi
Kurt koos teiste haavatutega maabumispraamile. Kurt Vetteri kompanii oli muutunud pea
olematuks ning tema enda jaoks olid meeleheitlikud lahingud Muhu- ja Saaremaal lõppenud
(Vetter 2004, 112 jj.).
Saksa vägede Sõrve kaitse staap tegi otsuse: täieliku hävingu vältimiseks taganeda
organiseeritud korras tõrjelahinguid pidades järgmisele Torkenhofi (TürjuTorguMäebe)
kaitseliinile. Ülesanne oli keeruline, sest tuli säilitada võimalus toetada oma suurtükitulega
rinnet, ükskõik kus ka läbimurre toimuks