Miniuurimus Liivi keelest
rahvaid Läänemere ääres. Keelepuu rekonstruktsioonis võiks liivi keele asetada ühe vanima
keelena põhja- ja lõunaeesti murrete vahele.
Tänaseks pole alles enam ühtegi liivi keelt emakeelena kõnelevat inimest ja liivi keelt teise
keelena rääkijaid on vaid mõnikümmend. Hoolimata sellest on ametliku Läti statistika järgi
ennast liivlaseks registreerinud umbes 200 inimest, kes enamasti elavad Riias, Vetspilsis ja
Kūolkas. Liivi randa, vanasti liivlastega asustatud rannakülla Kuramaal, pole aga jäänud
ühtki vabalt liivi keele valdajat.
Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon Eesti ja Läti tähestikust, kuid selles
leidub ka tähti, mida pole Eesti ega Läti tähestikus.
Sõnade näiteid Liivi keelest:
Tēriņtš!
Tere!
ikš, kakš, kuolm, nēļa, vīž, kūž, seis, kōdõks, īdõks, kim
üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme