Veeõitsengud - keskkonna probleem
Esimesed märkmed laialdaste veeõitsengute kohta pärinevad juba piiblist, kus Niiluse jõe punakaks
värvumist peeti karistuseks jumalalt. Vetikarakkude väga väikeste mõõtmete tõttu ei suudetud seda
nähtust pikka aega seletada. Alles mikroskoobi leiutamisega 17. sajandil avanes võimalus heita pilk
seni nähtamatule mikroskoopilisele elule ning luua hulgale müütidele lisaks ka teaduslikumaid
seletusi.
Veeõitsenguid juba veekogude varajases nooruses kinnitab hulk setteis leiduvate vetikapigmentide
analüüse. Kuigi Eesti järvede kohta pole vastavaid andmeid, on mitu näidet teada Soome lahe
kohta, kus veeõitsenguid on ette tulnud juba pärast jääkilbi taandumist umbes 9000 aasta tagasi. Nii
liikide kui ka ulatuse poolest sarnanesid need praegustega, kuid nüüdisajal on suurenenud
õitsengute sagedus.
Mis põhjustavad veeõitsenguid?
Eesti järvedes põhjustavad veeõitsenguid peamiselt sinivetikad
annaabi.ee 
