Eluvorm Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008...0,015 mm. Väliskuju Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. Paljunemine Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel. Algul jäävad pooldunud rakud 2...4-kaupa kokku. Peagi jagunevad rakud uuesti ja nii võivad moodustuda lühikesed rakuniidid. Levik ja ohtrus Väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas. Kasvukoht Esineb eranditult õhkkeskkonnas, vees hukkub. Peamiselt kasvab puutüvede alumistel niisketel osadel, kuid ka kividel. Koht ökosüsteemis Kasvupinnaseks on enamasti puutüvede alumised osad, kuid tihedamalt ei ole teiste organismidega seotud. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Teadlastele pakub huvi seepärast, et tõenäoliselt põlvnevad õistaimede eellased ürgsetest temataolistest rohevetikatest.
mis võimaldab liikuda veekogu valgusküllastesse osadesse. Rakukest koosneb pektiinainetest ja tselluloosist. Paljunemine Suvel paljuneb rändeostega (zoospooridega). Sügisel, kui vesi muutub jahedaks, tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku kestast, ujuvad ringi, liituvad paarikaupa ja kattuvad paksu kestaga. Kevadel, pärast talvist puhkeperioodi, hävib kest ja raku sisu jaguneb neljaks iseseisvaks koppvetikarakuks. Levik ja ohtrus Väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas. Sageli esineb massiliselt ja põhjustab väiksemate veekogude õitsengut. Kasvukoht Elab magevetes, eelkõige väiksemates seisva veega veekogudes: tiikides ja lompides. Koht ökosüsteemis Tähtsad veekogude hapnikutootjad, kuid massilise paljunemise korral võivad põhjustada ka hapniku liigset ärakasutamist, mille tagajärjel paljud vee-elanikud hukkuvad. Koppvetikas ise ei hukku, vaid elab raske aja üle heites ära viburid ja kattudes limaga
Eestikeelne nimi klorella Ladinakeelne nimi Chlorella Süstemaatiline kuuluvus Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed. Eluvorm Üherakuline vetiktaim. Läbimõõt 0,002...0,015 mm. Väliskuju Üherakuline kerajas kuni veidi munajas roheline vetikas. Paljunemine Paljuneb mittesuguliselt autospooridega. Korraga moodustub ühes rakus 4...16 autospoori. Katseliselt on kindlaks tehtud, et iga rakk paljuneb 1...2 korda päevas. Levik ja ohtrus On väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas. Kasvukoht Esineb nii veekogudes kui ka maismaal: tiikides, lompides, märjal maapinnal, kuni paari sentimeetri sügavusel mullas, puude mahlaniredes, kuid ka sümbioosis selgrootute loomadega ja seentega. Kasvu piiravateks teguriteks on eelkõige soojus, aga ka niiskus ja valgus. Koht ökosüsteemis Väga tavaline sümbiont samblikes ja selgrootutes loomades: ripsloomad, hüdra, jõekäsn. Tähtsat rolli omab ka õhu ja vee bioloogilise puhastajana ning hapnikutootjana
annaabi.ee 
