Oskar Luts
mälestusraamatule. Alates 1921 aasta lõpust tegutses O. Luts
vabakirjanikuna Tartus.
Vabakirjanikuna Tartus...
Lutsu püsivaks elupaigaks jäi pärast Esimest maailmasõda Tartu.
Väheliikuvat eluviisi ja rahu armastav, lahkus ta kodust vaid selleks, et
suvitada Palamusel ja Elvas. Paar korda aastas viibis ta reuma ravil
Haapsalus, tegi mõned kirjanduslikud kõnereisid Eestis ja külastas oma
juubelipidustuste aegu 1937. aastal Tallinna.
Kirjutamisvilumus ja vestjaosavus tagasid talle elatusvõimalused. Aastas
loovutas ta tavaliselt "Noor-Eesti" kirjastusele ühe kuni kahe teose käsikirja
ning kirjutas ajalehtedele följetone. Apteekriamet, läbitehtud sõda ja
mitmesugused eluvintsutused mõjustasid Lutsu alkoholi tarvitama. Kahjulik
harjumus juurdus kirjanikus eriti Esimese maailmasõja ajast peale,
põhjustades ajuti loominguliste võimete taandumist. Kui Luts 1906. aastal
lõpuks oma vastvalminud majja kolis, tegutses ta memuaarikirjanikuna ning