Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on. Vesternide populaarus jäi tummfilmide ikka. Peale helifilmide leiutamist tehti vesterneid vaid väiksemates stuudiotes. 1939. aastal vesternide populaarsus tõusis taas ning seda tänu filmile ,,Stagecoach" (,,Postitõld"). Zanrireeglid ja -piirid Klassikaline vestern pärineb Holly woodist. Sellele on omased positiivne lõpplahendus, tugev peategelene ning ületamatutena näivad raskused. Vesternid kujutavad konkreetset aega ja kohta Ameerika ajaloos. Nendeks on Ameerika Vana Lääs(American Old West) või Metsik Lääs (Wild West) ning ajaks peetakse tavaliselt 19. sajandi teist poolt. Tavaliselt kujutatakse nendes filmides Ameerika perede rasket ja trööstitut elu uuel ääremaal. Zanris rõhutatakse metsiku looduse karme tingimusi, tuues tegevuse mõnda eraldatud paika. Need perekonnad seisid üldiselt silmitsi eluviisi muutvate olukordadega. Peamised vesternites käsitletava
(Red River, 1948), kus tema muskulatuursele, macho´likule enesekindlusele pakkus kontrasti Montgomery Clifti närviline nurgelisus, mis nende vahel erilise pinge tekitas. Hawsk tegi veel kolm väga head vesternit koos Wayne´iga, neist parim oli ,,Rio Bravo" (1959). Anthony Manni viies filmis oli peaosas James Stewart. Nende viie seas olid Bend of the River (1952) ja ,,Mees Laramiest" (The Man from Laramie, 1955), mis olid 1950. aastate ühed parimad vesternid. Parimate seas olid ka Bud Boetticheri seitse pingelist vesternit Randolph Scottiga peaosas, sh Seven Men from Now (1956); Henry Kingi ,,Relvakangelane" (The Gunfighter, 1953), Fred Zinnemanni ,,Keskpäev" (High Noon, 1952), George Stevensi ,,Shane" (1953), William Wyleri ,,Suur maa" (The Big Country, 1958) ning mõned harvad filmid, kus indiaanlastesse suhtuti lugupidavalt, näiteks Delmer Davesi ,,Murtud nool" (Broken Arrow, 1950) ja Robert Aldrichi ,,Apats" (Apache, 1954). Zanri allakäik
Kantrimuusika populaarsuse põhjuseks on tema lihtsus, meloodilisus ja maalähedus, mille tõttu võtab publik laulu kergesti omaks. Samuti ka esinejad üritavad jätta muljet nagu oleksid nad ühed tavalised mehed. Tänapäeval on kantrimuusika endiselt populaarne, olles kõige populaarsem raadiomuusika USAs. Eelkõige on sihtgrupiks loomulikult vanem põlvkond, kelle jaoks kantrimuusika, -tantsud ja vesternid olidki omal ajal popid ja noortepärased, kuid siiski on selle muusikastiili austajate seas ka palju noori. Tuntumad esindajad: Jimmie Rodgers, Hank Williams, Johnny Cash jaWillie Nelson. Kantrimuusika kõigi aegade edukaimaks esindajaks on ansambel The Eagles. 1976.aastal ilmunud LP-d "Hotel California" müüdi 11 miljonit plaati.
Rahvast väga palju polnud, kuid kõik kes kohal olid, nautisid kindlasti väga. Alguses tuli lavale esinema Karl-Erik Taukar koos oma bändiga, laulis enda kõige tuntumaid laule. Kui tema oli lõpetanud asutsid lavale Ott, Tanel ning Jalmar. Nemad laulsid oma ansambli laule ning ka üksteiste laule. Laulude vahele tehti väga palju huumorit ja räägiti erinevaid lugusid, mis neil teistel kontsertitel juhtunud on. Kontserdi lõpus laulsid kõik Vesternid koos- Tanel, Jalmar, Ott ning Karl-Erik. Ja pärast seda said kõik fännid nende käest autogramme ning pilti teha, kui tahtsid. Kontsert oli väga lahe ja mõnus. Publikuga suheldi palju ning isegi publik pandi kaasa laulma. Mulle endale väga meeldis, sai palju naerda ja laulda, nautisin väga. Kindlasti soovitan kõigile nende kontserteid vaatama/kuulama minna.
Oma esseega üritan põgusalt keskenduda vesterni arengule ning arutleda, kas vesterni tegemine on võimalik ka teises kontekstis kui Metsik Lääs. Film, mille põhjal proovin eelkõige eelmainitud teemal spekuleerida on Leedu režissööri Vytautas Zalakeviciuse 1966. aasta film „Niekas nenorejo mirti“ („Keegi ei tahtnud surra“), mis looks hea paralleeli Baltimaade ajaloo käsitlusele vesterni stiilis. Ameerika Filmiinstituut määratleb vesternid kui filmid, mille tegevus leiab aset Ameerika Läänes, milles kehastab uue rajajoone vaim, tõus ja võitlus. 3 Vesternide tegevus leiab traditsiooniliselt aset ajavahemikus 1850 – 1890, neil aastatel tabas Californiat ja Dakotat kullapalavik, leidsid aset Ameerika kodusõda, tervet mandrit läbiva raudtee ehitus, sõjad indiaanlastega, karjade ajamisega kaasnevad tülid ning uusasukate, farmerite ja immigrantide liikumine läände
vesterni filmide arv ületas kõikide teiste žanrite filmide arvu kombineeritult. (2) Vesterni filmi žanr on kujutanud suures osas Ameerika minevikku, ülistades väärtushinnanguid ja püüet müütilise ammumöödunud aja poole Läänes. Aja jooksul on vesterni filmid leidnud uue definitsiooni ja vesterni mõistet on laiendatud ning vabamaks lastud. Seda seetõttu, et 60ndate aastate lõpus ja 70ndate alguses ilmusid revisionistlikud vesternid, mis seadsid traditsioonilise vesterni mõiste küsimuse alla. (3) Traditsioonilisel vesterni filmil on lihtne eesmärk - kaitsta seadust ja korras hoida ääremaad, kuhu keskvõim ei ulatu. Tavaliselt on klassikalisse žanri juurdunud, et vesterni tegelased satuvad arhetüüpilisse konflikti – hea vs. paha, vooruslikus vs. kurjus, valge kauboi müts vs. must kauboi müts, uued tulijad vs. pärismaalased ( kujutatakse kui metsikuid indiaanlasi), inimkond vs. loodus jne
1920.-1940. aastate Hollywood Pärast esimest maailmasõda tekkinud majandusbuumi ajal tugevdasid oma haaret filmitööstuses sellised tegelased nagu William Fox, Louis B. Mayer, Sam Goldwyn, vennad Warnerid, Carl Laemmle ja Adolf Zukor. Filmistuudiod hakkasid välja laskma lineteoseid, milles teemad ja ülesehitus kordusid tekkis vormiline moodustis, mida hiljem hakati nimetama zanriks. 1920. Aastatel moodustasid stuudiote põhitoodangu vesternid, mis ekspluateerisid edukalt California maastikku. Kauboistaaride hulka, kes harva oma juba kindlaksmääratud ekraanirollidest kõrvale astusid, kuulusid näiteks Tom Mix ja Hoot Gibson. Suurima publikumenu osaliseks sai Ameerika tummfilmiajastul Ameerika komöödia, mis levis üle kogu maailma. See juhtus peamiselt tänu Charlie Chaplinile, Buster Keatonile, Harold Lloydile ja ka mõnele teisele andekale koomikule. Stuudiaod mõistsid hästi ka
kombineeritud teataval viisil. o Müüt saab tähenduse erinevuse kaudu o Müütide kombinitsioonide aluseks on tihtipeale binaarsed (kaheksjaotuv) opositsioonid. · Straussi meetodidega on uuritud nt versterne: üks uurijatest on Wright nt kuidas tühermaa ja kõrbe mõisted kombineeruvad ühsikonna ja tsivilisatsiooniga · Klassikalised vesternid 30-50ndad kangelane kuulus ühiskonda, kes astus vastu neile, kes ei kuulnud sinna, peategelane kaitses seadust · Professionaalsed vesternid, 60ndad - binaarsed opositsioonid on küll alles aga muutunud peategelane on nüüd väljaheidetud ja ta võitleb korrupeerunud ühiskonna võimuga vms · Barthes o ,,Mütoloogiad" jaguneb kahte ossa Esimene: lühiksed ja tervad esseed, kus ta analüüsib erinevaid nähtusi
*CLS kaudu vesternide analüüsimine W. Wright tegi seda vastandpaaride väljatoomine, mis on kliseedele aluseks peategelane, kes on ühiskonna reeglistikust väljas, vastaspool on ühsikonna reeglitega kooskõlas hea/halb jne tsvilisatsiooni m õiste/kaos, kõrb, tühermaa loo ülesehitus klassikalised (3050) peakangelane kuulus ühiskonda ja astsus vastu selle, kes asus väljaspool, seaduse kaitsmine (The ATeam) ja professionaalsed vesternid(6070) binaarsete opisitioonide t ähenduse loogika muutumine peategelane v õitleb korrupeerunud maailmaga, seaduse korrupeerumine, krimikirjandus Roland Barthes (19151980) *"Mütloogiad" 2osa I osa ühiskonna nähtuse terav kritiseerimine (mänguasjad, maadlus, striptiid, pesupulbrireklaamid), II müütide konstrueerimine, keeletasand, *erinevus CLS LS ei k äsitle võimusuhteid, aga B käsitleb keegi paneb
annaabi.ee 
