,,Rooma jumalad ja kangelased" Referaat Põlva 2010a. Pole päris selge, kas ,,vanimad" jumalad on kõige vanemad, ent roomlaste hilisemate põlvkondade jaoks olid nad ürgsed jõud, kes jäid pisut hilisemate, prominetsemate jumaluste varju ja olidd kristlike kirjameeste jaoks sageli pilkealuseks. Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana-Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski Rooma nimega. Need olid Jupiter, Juno, Neptunus, Vesta, Mars, Minerva, Venus, Mercurius, Diana, Vulcanus või Mulciber, Ceres. Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo ja Pluto. Bacchus oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümpla...
Vana-Rooma Täida tööleht arvutis ning saada [email protected] või prindi välja ning esita paberkandjal! 1. Täitke tabel Rooma provintside kohta.10p Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia,Britannia,Hispaania,Põhja- Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus Aafrika Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Arengutase jäi Roomale alla Arenenud majandusega maad, jõukad linnad ja muistse kultuur Linnad Kartaago, Aleksandria, Jeruusalemm Rooma, Ateena, Efesos Põllumajandus Ülekaalukas põllumajanduslik Ei olnud nii hea põllumajandus ...
Rooma jumalad: Laias laastus jagunevad rooma jumalad 3 gruppi: 1) vanad etruski päritolu jumalad, 2) rooma jumalad, 3) vallutuste käigus imporditud jumalad. Roomlased ise jagasid: 1) dii indigetes (vanad kohalikud ja etruski omad) ja 2) dii novensiles (import). Janus oli väga vana itaalia jumal, ta oli väravate, uste, ja üldse sisse- ja väljapääsude jumalus Jupiter Jumalate isand ja kõige tähtsam jumal. Käes hoidis ta piksenooli, mida sai ta taevast visata. Algselt oli Jupiter taeva ja valguse valitseja, seepärast peeti tema pühadeks päevadeks iide, s.o. täiskuupäevi. Juno Jupiteri naine, naiste ja viljakuse jumalanna. Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind. Mars sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal. teda austati märtsis ja oktoobris Venus Ilu ja armastuse jumalanna. Minerva tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull. Neptune ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark...
Vana-Rooma 1. Täitke tabel Rooma provintside kohta.10p Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja- Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Aafrika. Egiptus. Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Jäid oma arengu-tasemelt Ida- Muistse kultuuri, jõukate linnade ja provintsile alla. arenenud majandusega maad Linnad Roomalik ilme Kreekalik välisilme segatud idapäraste joontega Põllumajandus Peam...
Vaatamisväärsused Roomas Maaria ja Anu 11.klass 2009 aasta Rooma Panteon · Ehitati aastatel 115-125 pKr · Ainus säilinud Vana-Rooma ehitis · Suurim ja vanim kuppelehitis antiikajal (43 m.) · On pühendatud kõikidele Antiik-Rooma jumalatele Vesta tempel · 2. sajandi lõpp e.m.a · Vesta templis põles tuli, mis sümboliseeris jumalanna kohalolekut · Tuld valvasid Vesta neitsid · Tuld uuendati iga aasta 1.märtsil · Tuli põles templis kuni aastani 391, mil keiser Theodosius 1 keelas avaliku paganluse kummarduse. Rooma Colosseum · Valminud 80. Aastal pKr · Oli impeeriumi suurim amfiteater · Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat · Oma nime sai ta läheduses seisnud keiser Nero kolossi (hiigelkuju) järgi Constantinuse võidukaar · Valmis aastatel 312-315 · Puhtdekoratiivne ehitis, ühe või kolme kaarega · Püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate s...
VANA-ROOMA JUMALAD, NENDE AUSTAMINE, KODUSED JUMALAD. - Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. - Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad. - näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. - Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma n...
Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud Idamaiste ja hellenistlike jumalate ning rituaalide levik Roomas Jumalate austamine võib kasuks olla Müsteeriumid Itaalia ja läänepoolsed vahemeremaad Lähedasem ja emotsionaalsem side...
Eluolu Roomas Rooma seisused o Senati-aristokraatia o Ratsanikuseisus o Vabad talupojad, käsitöölised o Proletaarid o Orjad, vabakslastud 2. Perekond o Rooma perekond familia o Mehekeksus, piiramatu võim o Naised poliitilise õiguseta o 7-aastasena lapsed kooli, kirjaoskus o Rikkamate perede lastel koduõpetajad o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekuns...
SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Naise õiguslik seisund.............................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine......................................................................................................8 5.1 Eestkoste hääbumine.............................................................................................9 5.2 A...
Suure-Jaani Gümnaasium ROOMLASTE USK JA ELUOLU Referaat Autor: Laura Lüll Juhendaja: Heli Rahnu Suure-Jaani 2013 Roomlaste usk ja rooma linn Roomlased uskusid et maailmas on lõpmatu hulk igasuguseid vaime näiteks puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime jne. Tähtsamate tööde eel tuli vaimudele meeleheaks annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuuluvad ka vanavanemate hinged, sest roomlased uskusid, et kui esiisadesse aupaklikult suhtuda, kaitsevad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Ka esivanemate kujud olid roomlaste kodudes tähtsal kohal. Roomlased uskusid ka inimesesarnaseid jumalaid. Paljusid hakati austama etruskide või kreek...
Taevalik perekond KREEKA JUMAL VALITSUSALA ROOMA JUMAL Zeus Peajumal, taeva-, vihma- ja Jupiter äikesejumal Hera Taeva- ja abielu jumalanna Juno Poseidon Merejumal Neptunus Hades Allmaailmajumal Pluto Hestia Kodukoldejumalanna Vesta Ares Sõjajumal Mars Athena Tarkusejumalanna Minerva Apollon Valguse- ja ennustusjumal Apollo Aphrodite Armastus- ja ilujumalanna Venus Hermes Teekäijate ja kaupmeeste Mercurius jumal Artemis Jahi-, kuu- ja Diana nõidusejumalanna Hephaistos Tule- ja sepatööjumal Vulcanus
Tegevusala Kreeka jumal Rooma jumal Peajumal, taeva-, pikse- ja Zeus Jupiter tormijumal Abielude kaitsja Hera Juno Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Sõjajumal Ares Mars Sõjajumalanna Athena Minerva Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus Sepatööjumal Hephaistos Vulcanus Viinamarjakasvatusejumal Dionysos Bacchus Viljakuse- ja viljakasvatuse Demeter Ceres jumalanna Jumalate käskjalg, Hermes Mercurius teekäijate abiline Kodukoldejumalanna Hestia Vesta Võidujumalanna Nike Victoria
term-saun Circus Maximus-võidusõidu koht gladiaator-võitleja Colosseum-suurim vabaõhu teater Plautus-kuulus näitekirjanik Cicero-oraator Vergilius-tuntud kirjanik Titus Livius-ajaloolane nuumen-hing, hingestatus laarid-esivanemate hinged, kaitsevaimud geenius-abielukaitsja Janus-vastandite jumal Jupiter-pikse-tormijumal Juno-Jupiteri abikaasa Minerva-tarkuse jumalanna Neptunus-merede valitseja Apollo-valguse ja kunstide jumal Venus-ilu ja armastusejumalanna Diana-Jahijumalnna Vesta-kodu, kolde jumalanna pontifex maximus-ülempreester augur-ennustaja Jeesus-juudi soost ränd jutustaja Peetrus/Paulus-apostlid aatrium-lahtise laeavaga ruum amfiteater-vabaõhu teater triumfikaar-võidukaar mosaiik-värvilistest kividest kokkupandud kink fresko-niiskele krohvile maalitud pilt Constantinus Suur-keiser, kes lubas ristiusu 395-Rooma riigi jagunemine kaheks Ida ja Lääne Rooma Suur rahvasterändamine-4-6saj p.Kr, Hunnide survel liikusid germaanlased Rooa riigi aladele
peegeldub Maalt. ( valgus peegeldub kuult nõrgalt). Terminaator- valguse ja varju piirjoon kuul. Asteroidid ehk väikeplaneedid. · Ebakorrapärase kujuga väiksed, tahked taevakehad, ilma atmosfäärita. (enamus Jupiteri ja Marsi vahel) · Bode-Titius tegid kindlaks seaduspärasuse Päikese kaugusest. (Joonis) · Ceres- väikeplaneet e. asteroid. Läbimõõt alla 1000km. 1802 leiti samalt kauguselt Pallas; hiljem Juno ja Vesta. (Ceres-suurim, Vesta-heledaim). Komeedid (,,sabaga tähed") · tähtedega pole midagi ühist · tiirlevad küllaltki väljavenitatud ellipsit mööda · kaugeneb ja läheneb Päikesele · mõndadel tiirlemisperiood teada, uutel mitte · 3 eristatavat osa: 1) komeedi tuum- ~10km läbimõõt, tahke; põhiliselt jää, lumi- nende sees kivikesed, prügi, tolm. 2) tuuma ümber tekib gaasikiht e. -pilv nim. koma. ( tuum+koma=planeedi pea)
Kirjanduse tunni konspekt 8.okt 2009 Õpetaja raamatusoovitus(Iidsete aegade lood1 ja 2) Antiikkirjandus(Antiik-Kreeka,Rooma) Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
Ajakiri "Stiina" Eliise Jaansoo 10.A Ajalugu 1998 2008 Dets. Ilmus iga kuu. Hind : 2006a. 22.90 -. 2007a. 24.90 2008a. Jaan. 26.90 2008a. Dets. 29.90 Meeskond Peatoimetaja Vesta Reest Toimetajad Triin Tähnas Kaia Prillop Britt Samoson Välistoimetaja Aive Lauriste Fotograaf Kristjan Lepp Keeletoimetaja Eva Tammsaare Kujundus Meelis Piller Püsirubriigid Horoskoop Retseptid / toit Suhe Mood Omalooming Hobi Musa Film Lugejad Rohkem oli suunatud tüdrukutele vanuses 12-18 . Minu Arvamus Mulle meeldis see ajakiri kuid kahju, et ajakiri lõpetas ilmumise. Ajakiri oli sisukas ja huvitav.
Rooma linn ja ehituskunst Ajalugu Tartu 2011 Rooma linn Rooma on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Linnaosad: Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal. Rooma on Milano järel äri- ja tööstuslinnana Itaalias teisel kohal. Rooma piires asub ka Vatikani linnriik. Asutamine: Rooma kohal v...
Usk Roomas Nagu teada, olid roomlased iidsetest aegadest alates kõrgema kultuuritasemega etruskide ja kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest. 1. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. 2. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. 3. Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujude...
12 Olümpose jumalat, kes moodustasid taevase perekonna. Sulgudes rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Vana-Kreeka religioon Polüteistlik usk mitmesse jumalasse Monoteistlik usk ühte jumalasse Antropromorfism inimese kujuline 12 tähtsamat jumalust (Olümpose jumalad): 1) Zeus (Roomapärane nimetus on Jupiter) peajumal Kreeka religioonis, taeva- ja äikesejumal 2) Hera (Juno) abielukaitse jumalanna 3) Poseidon (Neptun) merede valitseja 4) Themeter (Ceres) aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) veini jumal 6) Apollo valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja 7) Artemis (Diana) loomade kaitse jumalanna 8) Hermes rändurite kaitsejumal 9) Athena (Minerva) tarkuse jumalanna 10) Ares (Mars) sõjajumal, vägivalla jumal 11) Aphortite armastuse jumalanna 12) Hephaestus sepatöö kaitsejumal Teisi jumalaid: Hades valitseb surnute maailma Hestea (Vesta) kodukolde kaitsejumalanna Asklepius meditsiini kaitsejumal Eros erootilise armastuse ka...
Vana-Rooma Teed - "Kõik teed viivad Rooma". Via Appia - teede kuninganna Sillad - jõed: Tiber, Arno, Po Läbi sildade jooksid sageli veejuhtmed ehk akveduktid. Kuulsaim: Pont du Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal Foorum - avalikuelu keskpunkt, tavaliselt turuväljak, mis asus teede ristumise kohas ja oli ümbritsetud tähtsamate hoonetega. Kuulsaim: Forum Romanum, Rooma kesklinnas. Kapitooliumi mägi - seal asub kapitooliumi emahunt, koos roomalinna rajajate Roomuluse ja Reemusega. Basiilika - Rooma äri- ja kohtuhoone, millest hiljem kujunes kõige levinum kirikutüüp. Kõik löövid on eraldatud sammastega. Termid- Roomlaste avalikud saunad, kus asusid ka spordi rajatised, basseinid, raamatukogu, jalutamiseks muruväljakud jne. Kuulsaimad: Caracalla termid (12 ha). Tasuta kasutamiseks 1500 inimesele. Seal käisid ainult mehed. Amfiteater- väljas asuv katuseta ehitis vaatemängude jaoks. Mängiti komöödiaid. Näiteks: Colloseum, 50 000 istekohta, ...
ZEUS(JUPITER) ARTEMIS(DIANA) Piksejumal(valitseb kogu ilma) Jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna Kaks venda Loomade valitsejanna Palju armuseiku Kuujumalanna Sümbol:Piksenool ja kotkas Sümbol:Nool, oda, hirv POSEIDON(NEPTUNUS) HERPHAISTOS(VULCANOS) Zeusi vend tule-ja sepatööjumal Merejumal(maapõue isand) inetu sellepärast ka vanemad pelgasid teda Üks 12 olümposlasest rahva poolt armastatud Kui ta vihastas tekkisid maavärinad ja tormid valmistas ehteid, relvi Sümbol:Kolmhark HADES(PLUUTO) Allmaailmajumal Teda kardeti Hüüdnimi:Maa-alune Zeus Nimi tähendas hiljem surnute riiki HESTIA(VESTA) Kodukoldejumal ja perekonna kaitsja Vähe lugusid Sümbol:Koldetuli HERA(JUNA) Zeusi naine(õde) Armukade...
Zeus 1 ÜLESANDED Zeus (Jupiter) oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusil oli 25 last. 2 TÄHTSAMAD TEOD: Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. (Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.) 3 ZEUSI VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Jupiter oli iidses Rooma religioonis ja mütoloogias peajumal. Talle vastab kreeka mütoloogias Zeus. Arvatekse, et Jupiter on ...
KREEKA JUMALAD Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna. See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised: 1. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, (tormi-), vihma- ja äikesejumal 2. Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna 3. Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal 4. Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal 5. Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna 6. Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7. Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8. Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal 9. Aphrodite (r...
Jupiter Jumalate isand ja kõige tähtsam jumal. Käes hoidis ta piksenooli, mida sai ta taevast visata. Juno Jupiteri naine, naiste ja viljakuse jumalanna. Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind. Mars sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal. Venus Ilu ja armastuse jumalanna. Minerva tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull. Neptune ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark. Ceres viljakoristuse jumalanna, alati kirjeldatud kandmas viljapundart. Vulcan ta oli seppade, allmaailma ja vulkaanide jumal, kui ta liiga kõvasti lõi, siis võisid hakata vulkaanid purskama. Diana jahinduse ja kuu jumalanna. Bacchus veini ja peojumalanna, üks populaarsemaid Rooma jumalaid. Mercury ta o...
poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,veekogude jumal,kalapüügi kaitsja,maapõue isand,tekitas torme,elas mere sügavuses. HADES-PLUTO-zeusi vend,allilma sünge valitseja.Mitte õel aga kardetud ARES-MARS-zeusi ja hera poeg,sõjajumal ARTEMIS-DIANA-Apolloni kaksik- neitsilikkuse kaitsja,jahijumalanna HESTIA-VESTA-Zeusi õde,kodukolde jumalanna. OLÜMPOS-täieliku õndsuse paik,kuulati Apolloni lüürat,nauditi ambroosiat ja nektarit,esinesid muusad ja graatsiad.
KAKSTEIST OLÜMPLAST TAEVALIK PEREKOND Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................3 2. Zeus(Jupiter).................................................................................4 3. Hera(Juno)...................................................................................5 4. Poseidon (Neptunus)......................................................................6 5. Hades(Pluto).................................................................................7 6. Athena (Minewa/Minerva) ...............................................................8 7. Apollon (Apollo).............................................................................9 8. Artemis (Diana)...........................................................................10 9. Aphrodite (Venus)..............................
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma li...
Pärnu Hansagümnaasium Kaksteist olümplast-Taevalik perekond Referaat Koostaja: Silver Naar Juhendaja: Tiiu Sarv Klass: 10.b Pärnu 2008 Sissejuhatus Kreeklastel polnud "Top Kümmet" listi jumalatest, kuid neil oli "Top Kaksteist", Kreeklased ei uskunud, et jumalad l6id maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Titaanid, keda keda kutsutakse vanemateks jumalateks,olid lõpmatult kaugetel aegadel isandad. Nad olid päratult suured ja võimasad, neid oli palju, kuid vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam titaan oli Kronos, ladina keeles Saturnus. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaani...
Kaksteist olümplast taevalik perekond Sisukord Olümpos ..................................................................................lk 3 Zeus (Jupiter) ..................................................................................lk 4 Hera (Juno) ..................................................................................lk 5 Poseidon (Neptunus) .......................................................................lk 6 Hades (Pluto) ..................................................................................lk 7 Pallas Athena (Minerva).................................................................lk 8 Phoibos Apollon ..............................................................................lk 9 Artemis (Diana) ...............................................................................lk 10 Aphrodite (Venus) ..................................................................
ROOMLASED VANAL AJAL. Roomlaste usust: Usuti, et maailm on täis vaime ja hingi. Igal asjal - puudel, kividel, jõgedel, järvedel jne - on oma vaim. Austati majavaime, põlluviljakuse vaime ja teisi. Et elus hästi läheks, tuleb kõigi tähtsamate toimingute eel vaimudele annetusi tuua. Vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged. Roomlased uskusid, et kui neisse aupaklikult suhtuda, kaitsevad nad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Esivanemata kujud seisid kodudes aukohal. Roomlase meelest oli terve riik esivanemateja jumalate kaitse all. Jumalates: Roomlased austasid neidsamu jumalaid, mis kreeklasedki, ainult teistsuguste nimede all. Nii austasid nad Jupiteri (Zeus) ja tema abikaasat Junot (Hera), siis sõjajumal Marsi (Ares) ja teaduse ja kunsti kaitsejat naisjumalat Minervat (Pallas Athena). Iludusjumalannaks olid roomlastel Venus (Aphrodite), merejumalaks Neptun (Poseidin). Roomlaste erilisteks jumalateks olid ...
Kuningate aeg Rooma vabariik Varane keisririik Hiline keisririik Aeg 753-509 eKr 509-30 eKr 30 eKr - 235 pKr 284 476 pKr Territoorium/ Tiberi suudmes Rooma alistab Vallutused Impeerium paisus Laienemine/ Rooma linnriik Apenniini ps jätkuvad: liiga suureks, Latiumi mk rahvad (gallid, Mauretaania, jagunes kaheks: vähenemine etruskid, Lüüdia, Britannia, Lääne-Rooma ja kreeklased). 3 Armeenia, Ida-Rooma. võidukat sõda, Mesopotaamia jt. Impeeriumi Vahemereäärse Vallutuste laienemine lõppeb, impeeriumi teke lõppemine. asu...
Konspekt Kreeka jumalatest ja nende vahelistest seostest Tuntuim Kreeka jumal Zeus on sündinud kahe titaani Rhea ja Kronose liidust. Zeus oli Kronose noorim poeg. Rhea ja Kronose lastena sündisid veel Hades (allmaailma jumal), Hera (abielu kaitsja), Poseidon ( merede valitseja), Hestia (kodukolde jumalanna) ja Demeter ( viljakus- ja põllutööjumalanna). Rhea ja Kronose lastest on tuntumad jumalad Zeus, Hera, Hades, Poseidon ja Hestia. Zeusi naiseks sai aga tema enda õde Hera, kellega oli neil 7 last: Ares (sõjajumal), Apollon (valguse jumal), Athena (tarkuse jumal), Aphrodite (armastus- ja ilujumalanna), Hermes (jumalate käskjalg), Artemis (jahijumalanna) ning Hephaistos, kes oli tulejumal. Palju oli ka teisi jumalaid. Näiteks Aphrodite poeg armastusjumal Eros ja veini- ja sigivusjumal Dionysos ehk Bakchos. Jumalate poole pöörduti lauludega, täpsemalt kultuselaulude ehk hümnidega. Apolloni poole ...
Metoor-tahke tükk, mis on sattunud Maa atmosfääri,põleb seal täielikult ära Meteoriit-maale kukkunud taevakeha tükk(raud-,kivi-,raudkivi meteoriit) Taevakehade näiv liikumine on tingitud maa pöörelmisest Aastaegade vaheldumine tuleneb sellest,et Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesü...
Sisukord Sissejuhatus .................................................................. 2 1.Zeus ja Poseidon ......................................................... 3 2.Hades ja Hestia ........................................................... 4 3.Hera ja Ares .............................................................. 5 4.Athena ja Apollon ............................................................... 6 5.Aphortite ja Hermes ..................................................... 7 6.Artemis ja Hephaiston .................................................. 8 Kasutatud kirjandus ........................................................ 9 Kaksteist olümplast Jumalad lõid maailma, mida kreeklased ei uskunud, vaid väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Väidetavalt (Uranos) taevas ja Gaia (maa) järglased olid titaanid (6 tütart ja 6 poega) Kronos oli titaanidest...
Referaat Kaksteist olümplast- taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vastsed Rooma mütoloogias Eliise Vilepill 10.a Pärnu Hansagümnaasium Kaheteistkümneks olüplaseks nimetati kõige tähtsamaid titaanidele järgnenud jumalaid. Neid kutsuti olümplasteks selle tõttu, et nendeelukohaks oli Olümpos. Selle asukohta ei teata veel tänapäevalgi, kuigi arvatakse, et silmas peeti Kreeka kõige kõrgemamäe,Olümpose, tippu. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad puhkasid, veetsid aega ja kuulasid Apolloni lüürat. Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Taevaliku perekond...
Kordamisküsimused Vana- Rooma 1. Kaart. 2. Kuidas ja kuhu tekkis Rooma linn? Legend selle kohta. Asukoht-Itaalias, Apenniini poolsaarel Rooma linn kujunes 10.- 7. saj eKr latiinide asulast Tiberi jõe äärsetele küngastele Legendi järgi rajas linna Romulus. 3. Dateeri - kuningate aeg - 753- 509 e Kr vabariik - 509- 133 e kr ( 30 e Kr) keisririik - 30 / e Kr 284 p kr varane keisririik 284- 476 hiline keisririik 4. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal. Roomas valitses aristokraatlik riigikord. 5. Rooma õigus. lk. 47 Kodanikud seaduse ees võrdsed Kõik lahendati kohtu kaudu, õigust mõistis ainult kohus Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia 133.a eKr- Väike- A...
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
Asteroidid Karl Eensaar Asteroid · Väikesed planeedisarnased taevakehad · Nimetatud ka Planetoidideks · Tiirlevad orbiidil ümber Päikese · Tuntakse 338 000 asteroidi, koguarv ulatub miljonitesse Kuidas tekkisid asteroidid? · Planeetide tekkimisel üle jäänud ainest 4.6 miljardit aastat tagasi. · Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. · Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. · Heinrich Olbers · Hüpoteetiline planeet Phaeton. Asteroidide uurimise ajalugu · 1. jaanuar 1801 a. avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta pidas komeediks · Tiirles ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil · Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks · Cerese läbimõõt on 914 km ja on suurim asteroid · Järgnevatel aastatel avastati ve...
Vana-Kreeka jumalad Zeus ( Jupiter ) · Peajumal · Jumalate ja inimeste isa · Taeva-, vihma- ja piksejumal · Kronose ja Rhea poeg · Päästis maailma Kroonose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt · Abiellus Heraga · Tunnused: piksenooled, egiid, tammepärg Hera ( Juno ) · Zeusi õde ja naine · Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna · Kandis alati kuldset peaaehet laubal · Kaitses abielu ja naisi · Sümboliteks lehm ja paabulind Ares ( Mars ) · Zeusi ja Hera poeg · Sõjajumal · Ares oli nägus ning hea kehaehitusega · Kandis soomusrüüd · Ta armastas sõda, surma ja hävingut, oli verejanuline ja rumal. · Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga Hephaistos (Vukanus) · Hera poeg · Aphrodite abikaasa · Tule- ja sepakunstijumal · Inetu ja lonkur, käis ringi kepiga · Kujutatud sepavasara ja tangidega Athena (Minerva) · Zeusi kõige armastatum tütar · Tark...
Kreeka-Mükeene periood- Kujunes välja kiri, Homerose ajajärk- kujunes välja eraomandus, tegeleti põllumajandusega. Arhailine periood- kujunes välja orjanduslik periood, tekkisid linnriigid 776.enne meieaega Olümpia. Atika periood-ateena õitsenguaeg, kreeka-pärsia sõjad. Kreeka teater. Hellenismi periood- kultuurivõim läheb üle roomale, komöödia hiilgeaeg , pärast aleksandri surma. Roomaperiood- kreeka tõuseb kultuuriliselt kõrgemale ,kuid poliitiliselt langeb, kujuneb välja seiklus ja armastusromaan. Zeus- tunnusteks on kotkas ja tamm, ta on karm aga õiglane.(jupiter) Poseidon- merejumal, kolmhark, rikas. Hades(pluuto)-surnute valitseja, nähtamatuks tegev kiiver. Ares(mars) sõjajumal, tugev.Hephaiston(vulkanos) tulejumal, inetu kuldsete kätega.Apollon-ema surelik, isa zeus, valguse ja tõejumal. Selfiin lüüra ja loorberipuu.Dionysos- veini ja viljakuse ja teatri jumal. Temale püh, pidustustustest kujunes teater. Hera( Juno)zeusi õde ja ...
Viin(1792-1802) varajane looming Põhiliselt kirjutas klaverisonaate, nt. ,,Kuupaiste sonaat". Kirjutanud on ka kaks sümfooniat. Viinis kirjutatud teosed on pühendatud Haydenile (kuigi on öelnud, et ei õppinud temalt midagi). Esimesi kontserte aitas korraldada Karl Von Lichnousky. Esimesed kuus kvartetti op. 18 olid kirjutatud Haydeni eeskujul. 1800 oli Viinis Burgtheater'is Beethoveni I sümfoonia esmaettekanne (c-duur, op. 21) Esimene orkestriteos oli sissejuhatuseks järgmiseks viljakaks eluperioodiks (klaverikontsert nr. 3 c-moll oopus 37,1800) Loomingu kõrgaeg (1802-1812) Suurim ja tuntuim osa tekkis sel perioodil. Inglismaa ja Saksamaa- väga menukad olid I sümfoonia, varased klaverikontserdid ning mõned kammerteosed. Peale vokaalmuusika muutust hakkas ta otsima libretosid, ning kirjutas oma ainsa avatooriumi ,,Kristus õlimäel". Beethovenilt telliti seoses uue ooperimaja avamisega moodsas stiilis ooper ,,Vesta tuli"....
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe
Pelgulinna Gümnaasium 10P Keemiliste elementi ja tema ühendite iseloomustus Referaat Tallinn 2017 Sisukord 1) Keemilise elemendi nimetuse päritolu 2) Kes ja millal avastas 3) Paigutus perioodilisussüsteemis ja aatomiehitus(s.h elektro-ja ruutskeem) 4) Leidumine looduses, ühendite nimed ja valemid 5) Füüsiklised omadused ja Keemilised omadused 6) Elemendi ja tema ühendite biotoime 7) Kasutamine tänapäeval 8) Huvitavad faktid 9) Pildid 10) Info allikad 1)Keemilise elemendi nimetuse päritolu 1844 näitas Tartus sündinud Kaasani ülikooli õppejõud ja hilisem Tartu ülikooli õppejõud Carl Claus rublade tootmisjääkidest Kaasanis uue...
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
Kaksteist olümplast- taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vastsed rooma müoloogias. Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Titaanid ja kaksteist suurt olümplast Titaanid , keda sageli kutsutakse vanemateks jumalateks, olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad. Nad olid päratud suured ja uskumatult võimsad. Neid oli palju, kuid ainult vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam oli Kronos, ladina Saturnus. Tema valitsed titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Roomlased ütlesid ,et kui Jupiter(kreeka Zeus) troonile astus, põgenes Saturnus Itaaliasse ja tõi endaga kaasa kuldse ajastu, täieliku rahu ja õnne peroodi, mis kestis seni, kuni ta val...
1. lk.148-155 Rooma riigikorraldus a. Kes olid patriitsid ja plebeid? Patriits - suursuguste suguvõsade liikmed, esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Omasid kõiki kodanikuõigusi + ainult nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Plebeid - enamasti vaesed talupojad, pidid laenu patriitsidelt võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid mitte riigiametnikena. b. Mida tähendasid mõisted Magistraat - igal aastal valitav riigiametnik Senat - vanemate nõukogu Diktaator - kui riiki valitses tõsine oht. Määrati konsulite, senati kokkuleppel. Kuni pool aastat võimul, piiramatu võim. Peale ametiaega pidi aru andma ja tegude eest vastutama. Tsensorid - valiti endiste konsulide hulgast viieks aastaks. Kondanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine + valvasid kodanike elukommete järgi. Valiti...
Kalevipoja mängude üldajakava: 8.45 kogunemine koolmaja juures, kooli staadionil. Klassid valmis rongkäiguks. 9.00 rongkäik staadionile. Järgneb mängude avamine: Esinemisnumbrid, kõned, laste jalgpallimäng koos Joel Lindperega( mängu kestvus kuni 15 minutit) . Lastele jääb ka umbes 10 min. aeg Joel Lindperelt autogrammide saamiseks. 10.00 TEGEVUSED: 1. sportlikud tegevused staadionil, ajaline kestvus 1 tund ja 15 minutit 2. töötoad koolis ja koolimaja ümbruses, ajaline kestvus 1 tund 3. aktiivsed, lõbusad tegevused Kaitseliidu noorteorganisatsiooni kaasabil, koolimaja staadionil ja koolimaja lähiümbruses, ajaline kestvus 1 tund ja 15 minutit TEGEVUSTE AJALINE JAOTUS: 10.00 - 11.15 I tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele tegevuskohale. 11.30 - 12.45 II tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uu...
Talvepäev halli majas On karge ja ilus talvepäev. Lumi on katnud kõik puud ning majakatusedki. Hiir on vaikses toas ja kütab ahju, et sooja saada. Ta istub ahju ees ning soojendab ennast. Tal hakkas igav ning tahtis kellegagi juttu vesta. Läks akna juurde vaatama ilma, aknast avanes maaliline talvepilt. Sadas kergelt lund ja kogu maa oli kaetud valge vaibaga ning lausa kutsus õue talvemõnusid nautima. Hall hakkaski ennast välja asutama, aga viimasel silmapilgul koputas keegi uksele- kop-kop-kop. Ta avas ukse, sealt paiskus jäist õhku ja ukse taga seisis hirmust külmunud käbikuningas. Orav küsis hiirelt: "Kas ta võiks tuppa sooja tulla"? Hall vastas: "Muidugi võid sa tuppa sooja tulla". Ilm on muutunud veelgi tuisusemaks. Külma kraade tuleb aina juurde ja metsloomadel läheb üha raskemaks. Korraga kuulevad hall ja käbikuningas koputust uksele. Hiir avab ukse ja näeb ukse taga rebast koos haavikuemandaga, kes...
Plebeid:Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.foorum – Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen – rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun – madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul nobiliteet – uus ülemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest termid – Vana-Rooma avalikud kümblusasutused, kus olid kõrvuti rikkad vaestega amfiteater – suur ringikujuline hoone, kus korraldati gladiaatorite võitlusi provintsid – Itaaliast väljaspool asuvad roomlaste vallutatud alad patriitsid – Rooma põliselanikud, enamasti jõukad suurmaaoman...
annaabi.ee 
