................................................................5 Neljas reis: .................................................................................................................5 Kirjalikud tõendid reisidest:...........................................................................................5 Kasutatud kirjandus:.......................................................................................................7 Sissejuhatus: Otsustasin teha oma referaadi Amerigo Vespuccist, sest minu arvates on tegemist väga huvitava isiksusega, kelle reisid on väga köitvad. Mina olin Amerigo Vespuccist kuulnud ainult seda, et tema järgi nimetati Ameerika ja ma arvasin, et oleks huvitav selle kohta teada saada. Selle referaadiga tahan ma näidata ka teistele, et ta oli väga huvitav isiksus, kes tegi muudki peale selle, et sai aru, et Ameerika on eraldi maailmajagu ja mitte Aasia nagu Cristoph Kolumbus oli arvanud. Minu arvates oli
ja Portugali vahelise lepinguga, lubatud Portugalile. Ilmselt selle pärast ei teinud Hispaania seoses Pinzóni avastusega mingeid territoriaalseid nõudmisi. Aprillis 1500 jõudis tänapäevase Brasiilia rannikule ka portugallasest maadeavastaja Pedro Álvares Cabral, kes ametlikult hõivas vastavad alad Portugali nimel. Alasid hakati nimetama Terra da Vera Cruziks. Ekspeditsioonirühm saadeti sinna Portugali valitsuse poolt 1501 aastal juhituna itaalia maadeavastajast Amerigo Vespuccist. Sellel ekspeditsioonil andis ta nime paljudele neemedele ja lahtedele, ka Rio de Janeiro lahele. Ta naasis Portugali brasiilia tsesalpiinia lastiga ja sellest ajast alates kandis Terra da Vera Cruz väärtusliku puidu Brasiilia nime. 1530. aastal algatas Portugali kuningas John III programmi Brasiilia süsteemseks koloniseerimiseks. Esimeseks jagas kuningas Brasiilia 15 piirkonnaks ja andis iga piirkonna igaveseks Portugali õukonna liikmele juhatada. Abirahasaajatel olid
annaabi.ee 
