polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalgudes esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav ehk prosteeriline rühm.Valkude ruumiline struktruur on väga ebapüsiv. Temperatuuri tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, näiteks võime katalüüsida reaktsioone. Orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samauti vesniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub- seda protsessi nim valgu denatureerumiseks. Kui denatureerumise käigus ei rikutud valgu primaarset struktuuri, st peptiidahelat ennast ega ka asendusrühmi aminohappejääkides, võib valk ka temale omastes tingimustes end esialgsesse vormi tagasi kerida ning isegi taastada bioloogilised omadused. Seda kõike nim valgu renatureerumiseks.
sisaldavad vett mitte rohkem kui 5%. Kuid see on metaboolselt mitteaktiivne seisund. Vee füüsikalised ja keemilised omadused, mis on olulised taimedes toimuvate füsioloogiliste protsesside seisukohalt: (aluseks veemolekuli polaarsus) Termilised omadused. · Vesi säilitab vedela oleku temperatuuridel, mille juures toimub enamus bioloogilisi protsesse. · Vee suur soojusmahtuvus (4.18 J g-1 oC-1 ) · Vee kõrge aurustumissoojus (44 kJ mol-1 25 oC juures) · Kohesioon on vesniksidemete poolt tingitud tugev molekulidevaheline tõmbumine, mis tagab veesamba suure tõmbetugevuse ja vee pindpinevuse. · Adhesioon on veemolekulide ja tahke pinna vaheline tõmbumine, mis tagab vedelikusamba kapillaarse tõusu juhtkudedes. · Vee läbilaskvus nähtava valguse suhtes lubab valgusel tungida rakkude veekeskonda ja käivitada fotosünteesi või mõjutada kasvu ja arengut. Keemilised omadused · Hüdratatsioonikiht, mis moodustub mineraalsete ioonide ümber, soodustab nende
annaabi.ee 
