"vesinikuta" - 1 õppematerjal

Oksiidide reageerimine

Amoforteersed alused reageerivad leelistega (Al, Zn, Pb), tekib kummalise koostisega sool. NaOH + Zn(OH)2 => Na2(Zn(OH)4) 3. Happed: Koosnevad vesinikust ja happejäägist. H2SO4 Jagunevad: · oksohapped · hapnikuta happed Jaotatakse happed ka 1,2 ja enam prootonilisteks (vesiniku aatomite arvu järgi) Happejäägi ­ iooni laeng võrdub happes olevate vesinike arvuga. 2. nimetused: mittemetalli eestikeelne nimetus, millele lisandub sõna hape. Väävelhape ­ H2SO4 ilma vesinikuta hapetes: HCl ­ vesinikkloriidhape 3. saamisviisid: happeline oksiid + vesi: SO2 + H20 => H2SO3 sool + tugev hape (tugevam kui tekkiv hape) => nõrk hape + sool Tugevad happed on: H2SO4, HNO3, Hcl, HBr, HI, nad võivad reageerida ka lahustumatute sooladega. H2SO4 + Ca3PO4 => 3CaSO4 + H3PO4 4. Keemilised omadused: 1. reageerimine alustega => sool + vesi 2HCl + Mg(OH)2 => MgCl2 +2H2O 2. reageerimine aluseliste oksiididega => sool + vesi: Na2O + H2SO4 => N2SO4 + 2H2O 3. reageerimine sooladega: