Väävel
Na2S(l) + H2SO4(l) H2S (g) + Na2SO4 (l)
Viimast kasutatakse ka sulfiidioonide kindlakstegemises lahuses, kus lakmuspaber
värvub eralduvates H2S aurudes punaseks.
Universaalindikaatori lahuse punaseks värvumine H2S-is
(Pildi allikas http://mattson.creighton.edu/H2S/Photo226.jpeg )
H2S lahustumisel vees moodustub nõrk ja ebapüsiv divesiniksulfiidhape.
Kaheprootonilise happena dissotseerub ta lahuses ka kahes astmes. Sel põhjusel
vastavad vesiniksulfiidhappele ka kaks rida soolasid sulfiidid ja vesiniksulfiidid.
Sulfiidide kui nõrga happe soolade lahustumisel vees tekib aluseline keskkond.
Gaasiline H2S, divesiniksulfiidhape kui ka sulfiidid on tugevad redutseerijad.
Divesiniksulfiid põleb õhus sinaka leegiga: 2H2S (g) + 3O2 (g) 2SO2 (g) + 2H2O (g)
SO2 vääveldikoksiid ehk väävel(IV)oksiid
SO2 tekib väävli ja sulfiidide põletamisel või sulfitite reageerimisel tugevate hapetega:
S + O2 SO2 Na2SO3 + H2SO4 Na2SO4 + SO2 + H2O