materjale ja unikaalset tehnoloogiat. Turvalisuse saavutamiseks kasutatakse erineva kombinisatsioone, mide ei oleks võimalik jäljendada. Rahadel kasutatakse erineva keerukuse ja turvalisuse astmega turvaelemente. Erinevate sihtgruppide jaoks on mõeldud erinevad elemendid, mida võib jagada kolme rühma. Esimesse kuuluvad need, mida saab iga inimene ise kontrollida. Need on turvamärgid, mis on nähtavad ilma abivahenditeta. Niisugused turvaelemendid on näiteks vesimärk, turvaniit ja hologramm. Teise tasandi elemendid on sellised, mida on võimalik kontrollida lihtsamate abivahenditega, nagu näiteks mikrokiri ja ultraviolettkiirguses helendavad kujutised. Kolmandasse tasandisse kuuluvad need turvaelemendid, mida on võimalik kontrollida vaid sepetsiaalsete seadmete abil. Need on sellised turvaelemendid, mida inimene ei taju, nagu näiteks elektrilised ja magnetilised omadused. 3.1 Üks ja kaks krooni
RAHA JA PANGANDUS TURVAMÄRGID 500 KROONI VÄLJALASKE AASTA:2007 1. C.R. Jakobsoni portree kujutisega vesimärk 2. Korduva mikrotekstiga ääristatud difraktsioonelement (Exelgram) 3. Tume turvaniit läbipaistva tekstiga "500EEK EESTI PANK" 4. Reljeefsed kombitavad sügavtrükikujundid 5. Mikrotrükk, korduv tekst "CARL ROBERT JAKOBSON" 6. Mikrotrükk, korduv arv "500" nimiväärtuse numbrites 7. Latentne arv "500" 8. Latentne tähekombinatsioon "EP" 9. Allkirjad. Eesti Panga president, nõukogu esimees 10. Kolm hõbedast lõvi 11. Kopeerimisvastane võrk 12
EESTI RAHATÄHED KROONID JA SENDID Kristjan Raud (1865-1943) Eesti maalikunstnik, haridus- ja muuseumitegelane Vaade Tallinna ordulinnuse Toompea lossile 1 KROON JA 2 KROONI TURVAMÄRGID 1. Pangatähtede esiküljel paremal puhtal serval on Toompea lossi Pika Hermanni torni kujutisega vesimärk, mis on nähtav pangatähtede läbivalgustamisel. 2. Pangatähtede paberi pinnal ja paberi massis on mitmevärvilised turvakiukesed. 3. Pangatähti läbib turvaniit. 4. Pangatähtedel on musta värvi seitsmekohalised seerianumbrid. Karl Ernst von Baer (1792-1876) Eesti antropoloog, looduseuurija ja geograaf Vaade Tartu Ülikoolile (1632) Paul Keres (1916-1975) Eesti maletaja, rahvusvaheline suurmeister, silmapaistev maleteoreetik Vaade Narva Hermanni
iga järgnev number ülalt alla eelmisest suurem. 3. Vesipildid USA INGLISMAA SAKSAMAA Pangatähe paremal puhtal äärel Kolme lõvi kujutisega Pangatähe paremal puhtal äärel on vesimärk, on pangatähel kujutatava isiku Toompea lossi Pika Hermanni mis on nähtav pangatähte vastu portree torni valgust vaadates. Vesimärk on kujutisega vesimärk, mis on kujutisega vesimärk, mida näeb poolitatud ning asub pangatähe nähtav pangatähte vastu valgust servades. Parempoolsel serval pangatähte vastu valgust vaadates. on vaadates
Euro pangatähtede turvaelemendid Esikülg: vesimärk katkendlik number reljeeftükk mikrokiri turvaniit pangatähe paber ultraviolett valgus punktiirkiri hologramm Tagakülg*: pangatähe paber kuldne riba ultraviolettvalgus katkendlik number Müntide servad: 0,01 sile 0,02 sile, soonega 0,05 sile 0,10 stiliseeritud rihveldus 0,20 (kuju hispaania lill) sile 0,50 stiliseeritud rihveldus 1 vahelduv rihveldus 2 servatekst, peen rihveldus
Harjutamiseks 1. Lisa dokumendi lõppu uus leht ja lisa sinna vormindamata tekst (vähemalt 6 lõiku). 2. Lisa teisele lõigule üks väike pilt; paiguta see teksti sisse keskele ning määra pildi ja teksti vahelise kaguseks 0,8 cm. Tekita pildi ümber 1,5 pt jämeduse joone. 3. Lisa viiendale lõigule üks väike pilt; paiguta see paremale poole teksti taha ning pilt olgu kahvatu ehk vesimärk. 4. Kordamiseks: 4.1. olgu tegusõnad rasvased ja punast värvi ning nimisõnad kaldu ja sinist värvi; 4.2. tõsta esile sinu arvates oluline lause, kasuta näit. kollast värvi; 4.3. olgu esimene lõik sõrendatud tekst mõõduga 2,5 pt; sama lõik olgu joondatud rööpselt ning fondiks Comic Sans MS ja 14 pt; 4.4. vorminda viimane lõik endale meelepäraselt, kasuta järgmisi vorminduse
3. Asjaajamiskord on asutuse sisene alusdokument või dokumentide kogum, mis esitab nõuded asutuse dokumentide haldamisele alates nende loomisest või saamisest kuni eraldamiseni (arhiivi andmise või hävitamiseni). 4. Valgele paberile. Asjaajamiskord on käskkirja lisaks ning paigutatakse toimikusse ühe dokumendina. 5. Organisatsiooni juht korraldava dokumendiga (käskkirjaga). 6. Üldplank ja kirjaplank on asutusele kohustuslikud. 7. Vesimärk, fooliumi- või värvitrükis sümboli (logo) või vapi kujutis, plangi number, reljeefpitsatiga valmistatud element 8. Avaldus, kiri, teatis, tõend, korraldus, käskkiri, protokoll, akt, aruanne, leping jms. 9. Arhiiviseadus, Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, avaliku teabe seadus, digitaalallkirja seadus
Teksti mähkimine ja kasutage ühelt suvandilt teisele liikumiseks ning eelvaate kuvamiseks üles- ja allanooleklahve. Wordi spikri kasutamine Otsinguväli Mida soovite teha? suunab teid Wordis käskude ja spikriteemadeni. Proovige järele. Wordi spikker. 1 Klõpsake rakenduseakna ülaservas välja Kirjutage, mida soovite teha. 2. Tippige väljale toiming, mida soovite teha. Näide. Kiireks juurdepääsuks käsule ,,Vesimärk" tippige fraas Lisa vesimärk. Wordi spikri avamiseks tippige sõna Spikker. Wordi koolituste loendi kuvamiseks tippige sõna Koolitus. Uusimate Wordi värskenduste loendi otsimiseks tippige küsimus Mis on uut?. Andke meile teada, mida arvate Andke meile selle malli kohta tagasisidet, et saaksime pakkuda teile sisu, millest oleks kasu ja abi. Suur tänu!
Raha ei ole maailmast otsa saanud Euro Lühend EUR, tähis Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 1. jaanuaril 2002 tuli euro ringlusse sularahana Eurot kasutavad maad Euro turvaelemendid: Pangatähe paber Vesimärk Turvaniit Hologramm Muutuva värviga nimiväärtus USA DOLLAR Lühend USD, tähis $ Ameerika Ühendriikide rahaühik aastast 1785 1 USD = 0,73 EUR Kanada dollar Lühend CAD, tähis $ või C$ Kanada rahaühik aastast 1858 1 CAD = 0,75 EUR Austraalia dollar Lühend AUD, tähis $ Austraalia rahaühik aastast 1966 1 AUD = 0,63 EUR Jaapani jeen Lühend JPY, tähis ¥ Jaapani rahaühik 1871
DOKUMENDIHALDUS DOKUMENTIHALDUST KORRALDAB · organisatsiooni dokumendihalduse teenistus (kantselei, asjaajamistalitus iseseisev struktuuriüksus, üldosakonna allüksus) · suures ettevõttes arhiivitöötajad · väikeettevõttes sekretär, assistent, juhiabi KAASAEGSES ORGANISATSIOONIS · elektrooniline dok.halduse süsteem - dokumendihaldur (asjaajamine, arhiivitöö, infotöötlus, IT) - süsteemihaldur (riist- ja tarkvara hooldus) · muutused tööjaotuses enamik töötajaid vormistab dokumendid ise ASJAAJAMISE HEA TAVA · reglementeeritus (igal dokumendil oma koht) · vastutus nõuetest kinnipidamise eest DOKUMENDIHALDUSE ALUSDOKUMENDID · sisekorraeeskirjad · asjaajamiskord (nõuded loomisest hävitamiseni) · dokumentide loetelu (liigitamine, säilitamine, toimikud) · tööprotsess (dokumendilähetus) - kooskõlastamine, redigeerimine, allkirjastamine, kontroll jne ASJAAJAMISKORD · organisatsioonisisene · lähtub...
maastiku taustal. 1-kroonise väljalaske aasta on 1992. 2-kroonise väljalaske aastad on 1992,2006 ja 2007. 5-kroonise väljalsake aastad on 1991,1992 ja 1994 10-kroonise väljalaske aastad on 1991,1992,1994,2006 ja 2007 25- kroonise väljalaske aastad on 1991,1992,2002 ja 2007 50-kroonise väljalaske aasta on 1994 100-kroonise väljalaske aastad on 1991,1992,1994,1999 ja 2007 500-kroonise väljalaske aastad on 1991,1994,1996,2000 ja 2007 Rahatähtede turvamärgid: Kolme lõviga vesimärk on rähatähtedel nähtav nii kupüüre vastu valgust hoides kui ka horisontaalasendis.Vesimärk on poolitatud ning asub rahatähtede servades. Rahatähti läbib turvaniit. Portreed on trükitud rahatähtede põhitooniga toon-toonis ning nende esiküljel on sõrmega kombatavad reljeefsed pinnad. Rahatähtedel on seerianumbrid.All vasakul olev horisontaalasendis number on musta värvi ja paremal serval vertikaalasendis olev erinevate nominaalväärtuste puhul erinevat tooni.
juriidilisele või füüsilisele isikule ja saadetakse aadressaadile posti, faksi või e-posti teel. Ametlikud dokumendid vormistatakse plangile. Õigusakti lisa vormistatakse puhtale paberile. Kindlasti vajalikud plangiliigid asutuses on üldplank. Paberkandjal plangile kantakse turvaelement, et oleks lihtsam dokumendi originaali koopiast eristada. Plangi turvamise võimalused on rastertrükk, fooliumtrükk, plankide nummerdamine, reljeefpitsat, reljeeftrükk, vesimärk. Plangi kirjapeaväljale kujundatakse tekst eesti keeles, eesti ja inglise keeles, eesti keeles ja mitmes võõrkeeles. Omanimeline plank võib olla asutusel.
ISESEISEV TÖÖ NR ASJAAJAMISKORRA ÜHTSED ALUSED 1. Millistele asutustele kehtib Asjaajamiskorra ühtsed alused? Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute (edaspidi asutus) 2. Mida reguleerib Asjaajamiskorra ühtsed alused? 1) asjaajamisele esitatavaid nõudeid; 2) dokumentide vormistamise nõudeid; 3) dokumentide registreerimise korraldamist; 4) asutuse dokumendihaldussüsteemile ja dokumendiregistrile esitatavaid nõudeid; 5) dokumentide läbivaatamise, kooskõlastamise ja allkirjastamise protseduuri; 6) asjaajamise üleandmist ametiisiku, teenistuja (edaspidi ametnik) või töötaja teenistusest või töölt vabastamise, teenistussuhte või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral. 3. Mida peab asutuse asjaajamine tagama? Asutuse asjaajamine peab tagama: 1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerim...
· mitmesugused diagnostika- ja testimisvahendid · läbivaatuse, verifitseerimise ja auditeerimise meetodid 56. Tõendtuvastus põhineb mitmesugustel andmekogumitele lisatavatel turvaelementidel, mis võimaldavad kontrollida terviklust ja/või konfidentsiaalsust Näited: · paarsusbitt, kontrollsumma, tsükkelkood, krüptograafiline sõnumilühend · digitaalallkiri ja ajatempel · steganograafiline vesimärk (lisatakse originaali loomisel) · steganograafiline sõrmejälg (tekib kopeerimisel) · füüsilised (nähtavad või vähemärgatavad turvakiled, -niidid, -pitserid, värvust muutvad märgised jms) 57. Taastavad turvameetmed - Objekti (infovara) turvalisust kahjustanud turvaintsidendi järel tuleb taastada objekti normaalne talitlus seda kiiremini ja seda suuremas ulatuses, mida olulisem on objekt Peamised liigid: · varundamine · ennistamine
metsotinto, 4)kartongitrükk 40. Sügavtrüki söövitatud tehnikad (4) ? : 1)ofort, 2)akvatinta,3)pehmelakk, 4)reservaaz. 41. Lametrüki tehnikad (3) ? 1) litograafia e kivitrükk, 2)võrk- e siiditrükk e serigraafia,3) monotüüpia. 42. Mis on vanad paberi liigid (2) ? 1)papüürus 2)pärgament 43. Mis on pärgament ? kirjutamis- ja köitmismaterjal, mida vanasti valmistati noorloomade (vasika-, lambaIvõi kitsetalle) parkimata, kuid puhtaks kaabitud ja pimsskiviga lihvitud nahast. 44. Mis on vesimärk ? paberi valmistajat, valmistamisekohta ja aega tähistav tunnuslik joonkujund paberilehes, mis on eriti hästi nähtav vastu valgust, sest vesimärgi kohal on paber pisut õhem ja läbipaistvam. 45. Mis on ex libris ? ; kunstiliselt kujundatud väikegraafiline omanikumärgis, mis kleebitakse raamatu esikaane siseküljele.
*2 ja 1 eurosel ning 50, 20 ja 10 sendisel kujutatakse Euroopa Liitu enne 1. mail 2004 toimunud laienemist. Alates 2007. aasta 1. jaanuarist emiteeritavatel müntidel kujutatakse Euroopa geograafilist kaarti. Itaalias, Austrias ja Portugalis emiteeritud müntidest on hilisema kujundusega vaid 2008. aastal või pärast seda käibele lastud mündid. *5-, 2- ja 1-sendisel kujutatakse Euroopat maailmakaardil Aafrika ja Aasia suhtes. PABERRAHA Pangatähte vastu valgust hoides on näha vesimärk, turvaniit ja katkendlik number. Need kolm turvaelementi on nähtavad ehtsate pangatähtede esi- ja tagaküljel. Euro pangatähed on valmistatud puuvillpaberist, mis katsudes tundub krobeline ja tugev (mitte pehme ja sile). Pangatähe esiküljel paiknevad reljeeftrükis põhimotiiv, kiri ja nimiväärtus on muust pinnast kõrgemal või tihedamad. Reljeeftrükki on tunda, kui libistada sõrmedega või tõmmata küünega õrnalt üle pangatähe pinna
.. sisu sõltub juhtimisfunktsioonist, mille kohta dokument välja anti vorm õigusaktides vorminõuded struktuur sõltub liigist, sisust Veerised. parem 1,5 vasak 3 all, üleval 1,2 Kirja vormielemendid. - autor - logo - (kasutusmärge) - adressaat - aadress - kuupäev - viit & seosviit - pealkiri, tekst - allkiri, allkirjastaja - lisamärge - lisaadressaat - koostaja - kontaktandmed Dokumendi võltsimise ärahoidmine. Turvaelemendid: vesimärk, plangi nr, reljeefpitsatiga valmistatud element. Mis mõõdus on A3 paber? 297 × 420 mm Millised on dokumendi täitmise tähtajad? Dokument vaadatakse läbi 30 päeva jooksul. Kui asja lahendamine ei kuulu selle asutuse pädevusse, kellele dokument saadeti, edastatakse see vastavalt kuuluvusele 5 tööpäeva jooksul, teatades sellest samaaegselt saatjale. Milline on referaadi teksti reavahe? 1,5 mm Mis on ajatempel?
5 · 1 sent · 2 senti · 5 senti · 10 senti · 20 senti · 25 senti · 50 senti · 1 kroon · 2 krooni Tänapäeva käibemündid: · 5 senti · 10 senti · 20 senti · 50 senti · 1 kroon · 5 krooni 5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel Allikas: internet 1. C.R. Jakobsoni portree kujutisega vesimärk 2. Korduva mikrotekstiga ääristatud difraktsioonelement (Exelgram) 3. Tume turvaniit läbipaistva tekstiga "500EEK EESTI PANK" 4. Reljeefsed kombitavad sügavtrükikujundid 5. Mikrotrükk, korduv tekst "CARL ROBERT JAKOBSON" 6. Mikrotrükk, korduv arv "500" nimiväärtuse numbrites 7. Latentne arv "500" 8. Latentne tähekombinatsioon "EP" 9. Allkirjad. Eesti Panga president, nõukogu esimees 10. Kolm hõbedast lõvi 6
DOKUMENDIHALDUS 1) Asjaajamine dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi Asjaajamise eesmärk- on toetada asutuse eesmärkide saavutamist. Asjaajamisse korraldus peab olema mõistlik, põhjendatud, kõigile arusaadav ja efektiivne. Ülesanded juhtimisaparaadis 2) Põhimõisted -Dokument: jäädvustatud teave. Dokumendist jäädvustatud teavet on võimalik taasesitada ja edastada läbi aja ja ruumi. Elukäik: toimingud dokumentidega alates selle loomisest või saamisest kuni hävitamiseni. Aktiivsed dokumendid(kasutatakse igapäevases tegevuses), poolaktiivsed dokumendid(kasutatakse igapäevases tegevuses harva), passiivsed dokumendid(igapäevategevuses enam ei kasutata). Sisu: sündmused ja faktid, mida dokument sisaldab. Tüüp: selgitab dokumendi sisu edasiandmise viisi: teksidokumendid, fotod, hel...
DOKUMENDIPLANK 1. Dokumendiplank on kindla formaadiga paberileht, millele on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid. 2. Planke võivad omada asutused, ettevõtted, firmad, kellel on õigusakti andmise õigus. 3. Plangi kohustuslikud elemendid: 1) dokumendi autor; 2) liigi nimetus; 3) kuupäev; 4) dokumendi number; 5) tekst; 6) allkiri. 4. Igal asutusel peab olema 2 plangiliiki: kirjaplank ja üldplank. 5. Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. 6. Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. 7. Valgele paberile vormistatakse õigusaktiga kinnitatavad ja neile lisatavad eeskirjad, juhendid, loetelud jms. 8. Plangil kasutatakse turvaelemente, et tagada nende võltsimiskindlus ja lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast. 1) värvitrükk; 2) vesimärk; ...
Asjaajamine 1. Dokumendi tunnusjooned a)autentsus- see on dokument, mis säilitab oma esialgse usaldusväärsuse ja tõestusväärtuse. Dokumendi algsete omaduste (struktuur, kontents, kuju, sisu) säilimise läbi aja. Päritolu võib usaldada. b)terviklikkus- tähendab, et dokument on täielik ja muutmata. c)Usaldusväärsus- dokument ei ole võltsitud, on tõene. d)kasutatavus- dokument, mida saab välja otsida, esitada ja interpreteerida. Dokumentide vahelised seosed sisaldavad infot, mida vajatakse toimingute mõistmiseks, mille käigus dokumente loodi ja kasutati. e)täpsus, vastavus, täielikkus- dokument peab veatult kajastama seda, mida edastati, otsustati või tehti. Dokument peab toetuma tegevust, millega ta on seotud või mida ta tõendab. 2. Asutuse asjaajamise eesmärgid- Iga asutus jälgib, et : *tema tegevuse käigus jäädvustataks tõene info (p...
Dokumendi- ja arhiivihaldus Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu ja vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Arhivaal on dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhiiv on arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus. Asutuse või isiku arhiiv on asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide kogum. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. Sari on on organisatsiooni ülesannete täitmise käigus tekkinud üheliigiliste või üheotstarbeliste arhivaalide kogum, mida on võimalik tervikuna hallata. Säilitustähtaeg on minimaalne ajaperiood, mill...
neelduvad hästi vees ja kasutatkase mikrolaineahjus, ilmaradaritel 5cm.Infapuna valgust kiirgavad kõik kehad, soojusdeteoktorid, öönägemine. Ultravioletkiirgus(UV) 100-380nm. Paike on UV allikaks, atmosfääris neelduv, tehislikud UV allikad on nt elavhõbelamp, UV laset. Tavaline klaas neeldub kuid üle 300nm laseb osaliselt läbi, st kasutatakse UV seadmies läbipaistvad kvartsklaasi. On vajalik et toota D-vita. UV vesimärk,kosmoseuuringud, lambid. Räntgenkiirgus(F1016-1019Hz) tekib kiirete elektronide järsul piduramisel või pprotsessides, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. meditsiin. Gammakiirgus. Koos sagedusega suureneb ka kiirguse energia ja läbitungimisvõime. Valguse kaks teooriat:1 laineteeoria. Valgus on keskkonna ülikiire (suure sagedusega) lainetus.(lainete sõltumataus) 2. Kopuskulaarteooria. Valgus on väikeste osakeste voog.
üldplangid, mida kasutatakse korraldavate dokumentide (käskkirjad, korraldused, aktid, esildised jms), protokollide, aktide ja muude dokumentide vormistamiseks. Üldplankide alusel võib valmistada konkreetseid dokumendi planke, kirjaplangid, mida kasutatakse ametikirjade vormistamiseks. Et tagada võltsimiskindlust ja eristada dokumendi originaali koopiast, peaksid plangid sisaldama vähemalt ühte turvaelementi, olgu selleks siis värvitrükk, vesimärk, raster- foolium- või reljeeftrükk, toonitud paber või reljeefpitsat. Dokumendiplankide valmistamiseks kasutatav paber peab olema säilimiskindel. Ettevõtte siseseks kasutamiseks võib dokumendiplanke trükkida ka laserprinteril või paljundada koopiamasinal. Dokumendiplangil eristatakse järgmisi välju: · kirjapeaväli plangi ülaservast 0,8-4,2 cm · adressaadiväli - plangi ülaservast 4,2-8 cm · viiteväli - plangi ülaservast 5,5 cm ja 9,2 cm vasakust veerujoonest
Euro () on ametlikuks maksevahendiks 17 ELi liikmesriigis 27st. Need riigid, mida kõiki koos euroalaks nimetatakse, on: Austria; Belgia; Küpros; Eesti; Soome; Prantsusmaa; Saksamaa; Kreeka; Iirimaa; Itaalia; Luksemburg; Malta; Madalmaad; Portugal; Slovakkia; Sloveenia ja Hispaania. Kasutusel on erineva nimiväärtusega pangatähed: 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200- ja 500-eurone. Pangatähtedel on kasutatud mitmesuguseid turvaelemente, nagu vesimärk, turvaniit ja hologramm, et takistada võltsimist ja hõlbustada ehtsate pangatähtede äratundmist. Kaheksa nimiväärtusega mündid (1, 2, 5, 10, 20 ja 50 senti ja 1 ning 2 eurot) erinevad oma suuruse, värvi ja paksuse poolest olenevalt nende väärtusest. 17 Euroopa kohus Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 omandas Euroopa Liit juriidilise isiku
Põhimõisted asjaajamises Asjaajamine- kõik tegevused, mis on seotud ettevõtte erinevate dokumentidega Dokument (,,arhiivi seadusest" võetud definitsioon) mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · ...
A5 (148x210 mm). Vajadusel võib formaati kasutada põikilehena. Dokumendiplangi pind jaguneb veeristeks ja nende vahele jäävaks täidetavaks pinnaks. Plangi veerised: vasak veeris 3,0 cm parem veeris 1,5 cm ülemine veeris 1,2 cm alumine veeris 1,2 cm Võltsimise ärahoidmiseks kantakse plangile turvaelement, milleks võib olla vesimärk fooliumi või värvitrükis sümboli (logo) või vapi kujutis plangi number reljeefpitsatiga valmistatud element Dokumendiplangid jagunevad: 1. üldplank millele on kantud püsielemendina väljaandja nimi ja vapp (logo) 2. dokumendiliigi plank ametikirja, käskkirja ja teised plangid, mis on moodustatud üldplangi alusel. Planke eristab neile trükitavate elementide koosseis.
1. Allikaõpetuse definitsioon ja põhimõisted Allikaõpetus - ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimistöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemine. Allikaõpetus- tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms. Kirjalikud allikad jagunevad: Primaarne allikas: on esmane allikas nt. õpperaamat. Tähtsad allikad: arhiiviallikad, ajalooline allikas: arhiivist leitav algmaterjal. Ajallooallikateks on nn õigusaktid, erakondade materjalid, memuaarid, perioodika, kroonikad, diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud te...
1. metallpitseri hoiukapsel, 2. üriku külge kinnitatud metallist pitser, 3. metallpitseriga ürik. Tuntuimad on paavsti ladinakeelsed läkitused, mis kehtestasid dogmasid, kuulutasid pühakuks, asutasid ordusid. Tahmapitserid kasutati 18.20.sajandil. Metallist või kivist pitsat tahmatati leegi kohal ning suruti siis vastu dokumenti. Kirjaoskus arenes ja hakati kasutama allkirju. Riik kehtestas tempelmaksu said tempel paberi 17 saj. lõpu pool. Vesimärk paberi sisse, et oleks ametlik dokument . 19.saj. keskel tulid tempelmargid, mis tuli ametliku dokum.peale kleepida. 20. Heraldika on vapiteadus, ladina keelest (heerold ehk kuulutajaametimees,kes tundis vappe); vappide sünniaeg ulatub 12. sajandisse. Heraldika uurib nii vappide ajaloolist kui kunstilist arengut. Heraldika vapindus, ajaloo abiteadus, mis uurib riikide, linnade, korporatsioonide, dünastiate, suguvõsade, perekondade ja üksikisiku jm
1. metallpitseri hoiukapsel, 2. üriku külge kinnitatud metallist pitser, 3. metallpitseriga ürik. Tuntuimad on paavsti ladinakeelsed läkitused, mis kehtestasid dogmasid, kuulutasid pühakuks, asutasid ordusid. Tahmapitserid kasutati 18.20.sajandil. Metallist või kivist pitsat tahmatati leegi kohal ning suruti siis vastu dokumenti. Kirjaoskus arenes ja hakati kasutama allkirju. Riik kehtestas tempelmaksu said tempel paberi 17 saj. lõpu pool. Vesimärk paberi sisse, et oleks ametlik dokument . 19.saj. keskel tulid tempelmargid, mis tuli ametliku dokum.peale kleepida. 20. Heraldika on vapiteadus, ladina keelest (heerold ehk kuulutajaametimees,kes tundis vappe); vappide sünniaeg ulatub 12. sajandisse. Heraldika uurib nii vappide ajaloolist kui kunstilist arengut. Heraldika vapindus, ajaloo abiteadus, mis uurib riikide, linnade, korporatsioonide, dünastiate, suguvõsade, perekondade ja üksikisiku jm vappide teket,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR......................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid .........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
