M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
katsusime jõuda otsusele, kas jätta laenamata arbuusid, melonid, kõrvitsad või midagi
muud. Kui valgeks hakkas minema, oli asi rahuldavalt lahendatud: otsustasime paigale
jätta metsõunad ja datliploomid. Enne seda olid me südamed rahutud, aga nüüd oli kõik
korras. Mul oli hea meel, et asi oli sel kombel lahendatud, sest metsõunad pole head ja
datliploomid pidid veel paar kuud küpsema.
Aeg-ajalt lasksime mõne vesilinnu, kes hommikul liiga vara oli ärganud või õhtul õigel
ajal polnud magama läinud. Üldiselt elasime väga hästi.
Viiendal ööl oli teisel pool St.-Louisi suur torm parast keskööd, müristas tugevasti ja lõi
välku, ja vihma valas kui käpast. Olime vigvamis ja lasksime parve omapead minna.
Välgu valgusel nägime laia jõeriba endi ees ja kõrgeid kaljusid mõlemal pool. Äkki
hüüdsin: «Halloo, Jim, vaata sinna!» Seal oli aurik kalju otsa jooksnud. Liuglesime otse
sinnapoole
annaabi.ee 
