Tehnovõrgud VESI Oluliseks oli Härjapea oja 14 saj. Annab ülemiste järv Tallinnale vett. 1867 alustati rekonst. Puittorud vahetati malmtorudeks. 1881-1883 laiendati ja ehitati Marina tänava pumpla ja Tõnismäele veetorn 1922 rajatakse 10,5 km pikkune kanal pirita jõe vee juhtimiseks Ülemistesse 1927 ehitatakse järve kaldale veepuhastusjaam 24000m3/d 1941 sügisel õhitakse venelaste poolt 1951 Taasatatakse ja jõudlus 36000m3/d, ja puhastati klooriga 1986 rekonst. Ja jõudlus 180000m3/d KANAL Vanim kanal 1422 Tallinn-Nunnakloostri vahel 19 saj. Alguses lubati tasu eest ka reovesi kanalisse.Ennem valati tänavale. Võis saada travi 1843 malm torud 1878 tehakse kanalit ka keraamisistest torudest 1882 alustati Toompea kanali ehitamist 1950 oli sada väljalaset ja 1960 keskpaiku hakkas ümbrus haisema 1968 alustati ja 1981 läks käiku puhastusseadmete 1etapp 1998 avati 2 etapp bioloogilised puhastusseadmed Muhv-toru,trossi või muu kahe detaili ühen...
sügavust. Kui turbakihi all on savi, siis soovitatakse kuivenduskraavi põhi 0,10 m sügavuselt võtta savi sisse. See soodustab kuivendamist ja kraavi iga on pikem ( vesi voolab paremini kraavi ja selle põhi ei rohtu tugevasti. Kui turba all on liivakiht, tuleb kraavi põhi võtta kuni liivani ja hoiduda liivasse kaevamast. Kraavi põhja viimine liivani soodustab kuivendamist, põhja süvendamine liivasse aga põhjustab nõlvade varisemist. Kui turba all on vesiliiv, siis tuleb sellele jätta 5...10 cm paksune turbakiht, et vältida uhtumist. Kui liivaste pinnasekihtide all asub vettpidav savikiht, tuleb kuivenduskraavi põhi projekteerida 0,1 m võrra savisse. Mineraalpinastes kuivenduskraavide sügavus 1,2-1,3m, vähelagunenud raba ja siirdesooturbas 1,5-1,6m, turba vajumise järal peb jääma sügavus 1,1m. Kogujakraavid olgu kuivendajatest 0,1-0,2 m peakraavid kogujakraavidest 0,2-0,3 m võrra sügavamad. Kuivenduskraavide nõlvus.
kambriumi sinisavid, devoni savid, karbonaatsed kivimid, diktioneema argeliit, liivakivid, põlevkivi Jämepurdpinnased (kruus, rähk) on teradevaheliste sidemeteta (või väga väikeste tugevusega sidemetega) ja plastsuseta pinnaseid, mille koostises on üle 50% tari läbimõõduga üle 2mm 23 Liivaks loetakse purdset valdava terajämedusega 0,06-2mm. Vesiliiv on veega küllastunud tolmliiv, kus sunnib kohati liivaterasid üksteisest eelduma ja vähendab nendevahelist hõõrdumist. Möll on liiva ja savi vahepealne sete valdava terajämedusega 0.006-0.02mm Savi on pinnas, mille setteisakesed on läbimõõduga <0.002mm Moreen on liustikust väljasulanud sete, mis koosneb liivast, aleruliidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimaliku suurusega purdosakestest.
Pealisvete (merede, järvede, jõgede, veehoidlate) mõju, mäetike jõed, põhja ja arteesia veed, tuul, temperatuur, murenemine (füüsiline, keemiline, mehaaniline, biologiline), sisepingete areng maakoores, maa sisejõud, inimtegevuse mõju. Nähtused mis kuuluvad geotehnika valdkonda on järgmised. Kallaste erosioon (meri, järv, veehoidla), jõe kallaste kujunemine, nõlvade uhtumine ja uhteorud, rusu mudavoolud ja laviinid, soostumine, äkkvajamine, karst, pinnaste vedeldumine vesiliiv, sufusioon, maalihked, varingud, igikelts, jääkatted, külmamuhud, termokarst, jääpolügonid, pundumine kuivamine, seismilised nähtused (maavärinad, vulkaanid), mäetööd maa-alused, lahtised, maapinna vajumine (vesi, nafta, gaas), üleujutused, pinnase sooldumine ja soolade väljakanne. Pinnase osakesed tekivad üldjuhul aluspõhja kivimite füüsilise või keemilise murenemise teel. Aluspõhja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
