Mahumass-looduslikult niiske,tiheda pinnase m3 kaal,kn/m3 Loomulik varisemisnurk-suurim nurk Niiskus-pinnases sisalduva vee ja kuiva pinnase masside suhe % Alg ja jääkkobesus-pinnase mahu suurenemine kaevamisel % Pinnase pooride täituvus veega-kuiv alla5%, niiske 5-50%,märg 50-80%, küllastunud 100% Savipinnase plastsuse astmed-kõva,poolkõva,kõvaplastne,sitkeplastne,pehmeplastne,voolavplastne,voolav Liivpinnase tihedusasatmed-kohev,kesktihe,tihe,vesiliiv Pinnase tehn.omadused-tihedus,mahumass,survetugevus,sidusus,kaetavus,looduslik varisemis nurk,niiskus,filtreerivus,kobesus,tihendatavus,agresiivsus betooni ja terase suhtes. Torude kaevamine Mullatööd jagunevad Kasvupinnase koorimine Pinnase kobestamine Maa-ala vertikaalplaneerimine Kaevikute ja kraavide kaevamine Süvendite pinnasega tagasitäitmine tagasitäidetud pinnase tihendamine Mullatööde tehn.protsess jaguneb
sügavust. Kui turbakihi all on savi, siis soovitatakse kuivenduskraavi põhi 0,10 m sügavuselt võtta savi sisse. See soodustab kuivendamist ja kraavi iga on pikem ( vesi voolab paremini kraavi ja selle põhi ei rohtu tugevasti. Kui turba all on liivakiht, tuleb kraavi põhi võtta kuni liivani ja hoiduda liivasse kaevamast. Kraavi põhja viimine liivani soodustab kuivendamist, põhja süvendamine liivasse aga põhjustab nõlvade varisemist. Kui turba all on vesiliiv, siis tuleb sellele jätta 5...10 cm paksune turbakiht, et vältida uhtumist. Kui liivaste pinnasekihtide all asub vettpidav savikiht, tuleb kuivenduskraavi põhi projekteerida 0,1 m võrra savisse. Mineraalpinastes kuivenduskraavide sügavus 1,2-1,3m, vähelagunenud raba ja siirdesooturbas 1,5-1,6m, turba vajumise järal peb jääma sügavus 1,1m. Kogujakraavid olgu kuivendajatest 0,1-0,2 m peakraavid kogujakraavidest 0,2-0,3 m võrra sügavamad. Kuivenduskraavide nõlvus.
kambriumi sinisavid, devoni savid, karbonaatsed kivimid, diktioneema argeliit, liivakivid, põlevkivi Jämepurdpinnased (kruus, rähk) on teradevaheliste sidemeteta (või väga väikeste tugevusega sidemetega) ja plastsuseta pinnaseid, mille koostises on üle 50% tari läbimõõduga üle 2mm 23 Liivaks loetakse purdset valdava terajämedusega 0,06-2mm. Vesiliiv on veega küllastunud tolmliiv, kus sunnib kohati liivaterasid üksteisest eelduma ja vähendab nendevahelist hõõrdumist. Möll on liiva ja savi vahepealne sete valdava terajämedusega 0.006-0.02mm Savi on pinnas, mille setteisakesed on läbimõõduga <0.002mm Moreen on liustikust väljasulanud sete, mis koosneb liivast, aleruliidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimaliku suurusega purdosakestest.
Pealisvete (merede, järvede, jõgede, veehoidlate) mõju, mäetike jõed, põhja ja arteesia veed, tuul, temperatuur, murenemine (füüsiline, keemiline, mehaaniline, biologiline), sisepingete areng maakoores, maa sisejõud, inimtegevuse mõju. Nähtused mis kuuluvad geotehnika valdkonda on järgmised. Kallaste erosioon (meri, järv, veehoidla), jõe kallaste kujunemine, nõlvade uhtumine ja uhteorud, rusu mudavoolud ja laviinid, soostumine, äkkvajamine, karst, pinnaste vedeldumine vesiliiv, sufusioon, maalihked, varingud, igikelts, jääkatted, külmamuhud, termokarst, jääpolügonid, pundumine kuivamine, seismilised nähtused (maavärinad, vulkaanid), mäetööd maa-alused, lahtised, maapinna vajumine (vesi, nafta, gaas), üleujutused, pinnase sooldumine ja soolade väljakanne. Pinnase osakesed tekivad üldjuhul aluspõhja kivimite füüsilise või keemilise murenemise teel. Aluspõhja
annaabi.ee 
