Eksamikonspekt
Eesti suurima langusega jõgi
on Piusa 207,9m ja väiksemaga on Emajõgi 3,6m.
Jõe elustikule avaldub veevool otsest mõju mehhaanilise survena. Kiiretes lõikudes on vesi küllastunud
hapnikuga, vool eemaldab kiirelt ainevahetusjäägid ja kannab uut tahket materjali, lahustunud org. ja min.
aineid. Voolukiirusest sõltub planktoni areng vooluveekogudes. Kiiretes jõgedes seda peaaegu üldese ei tekigi.
Voolu kiiruses on vesikondadevahel suured erinevused.
Jõgede vooluhulgad kujunevad sademete ja aurustumise vahest.
Jõgede toitelisus määratakse peam. kolme näitaja alusel: N, P, ja lahustunud org. aine.
3.Siseveekogude kalavarud
Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint
ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on