Marmortehnika Marmoreeringust rääkides tuleb eristada kaks erinevat teemat pabermarmoreering ja imitatsioonimarmoreering. Pabermarmoreeringut kasutatakse tekstiili või raamatute kujundamiseks, imitatsioonmarmoreeringuga kaetakse seinu,treppe ja muid ehitusdetaile. Tööd alustades võiks aluspind olla eelnevalt rulliga värvitud, hiljem on läbikumavad toonid. Aluspinna värv ei oma mingit tähtsust.Esimene krundikiht peaks olema vesibaasil ja värvitud mitte väga paksu värviga, värvimiseks sobivaim pintsel on kährikukarvast. Peale esimest krundikihti võib tööpinda katta ka laki, värnitsa ja tärpentiini seguga, hea oleks kui seda teeks peale igat kihti. Teine krundikiht võiks olla teostatud õlivärvi, laki või tärpentiini baasil, värvimassile võib lisada värnitsat ja sikatiivi ning lasta sel kuivada ühe päeva. Marmoreerimise juures tuleb kasutada oma kujutlusvõimet. Kaseiinvärvid marmoreerimiseks
puhtdekoratiivne (nt. ehisviil) või ka konstruktsiooniline (nt. figuratiivsed sambad: atlant, karüatiid). Enamasti teostatud samast või samalaadsest materjalist, kui ehitiski. Näiteks Antoni Gaudí Sagrada Familia Barcelonas Hispaanias 3.Seinamaal Monumentaalmaali alaliik, suuremõõtmeline maal seinal. Levinumad tehnikad on mosaiik, fresko, seko, skrafiito. fresko - seinamaalitehnika, kus märjale krohvile on maalitud vesibaasil värvidega seinamaa. Seko- erinevalt freskost maalitakse temperavärvidega kuivale krohvile. Sekot kasutatakse ka freskode täiendamiseks, lisades vajalikke värve, mida saab kanda ainult kuivale pinnale. Skrafiito - Seinamaalitehnika, mille puhul pind kaetakse kahe või enama eri värvi krohvikihiga. Kujutis kraabitakse pealmistesse kihtidesse, paljastades osaliselt alumisi kihte. 4.Vitraaz värvilistest klaasidest kokku pandud pilt ( tina raamistusest), ese või aken