1.2. Vesi kui aine. Vee omadused Vasta küsimustele Millest koosneb vesi? Mis on molekulid? Milline on vee molekul? Mõisted! Aine kindlate aineosakeste kogum Molekul aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist Aatom aine väikseim osake Lahus vedelik, mis koosneb lahustist ka lahustunud ainest Lahusti vedelik, mis on võimeline lahustama teisi aineid Kõik elus ja eluta meie ümber koosneb ainetest ja nende segudest. Ained on näiteks vesi, suhkur, raud. Kõik ained koosnevad väikestest osadest, mida nimetatakse aatomiteks Aatomid on aine kõige väiksemad osakesed. Sarnased või erinevad aatomid võivad liituda ja moodustada molekuli. Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt 2 aatomist. Vee molekul Vee molekul koosneb 2 elemendi, so vesiniku ja hapniku aatomitest. Vee lühendiks on H2O, vesiniku tähiseks on H ning hapniku tähiseks O. Kuna vesinikku on vee molekulis 2 siis on H tähe taga number 2. Vee omadused Omadustek...
Akvarell-vesivärv Akrüül-paksu konsistensiga vesi lahustuv, kuivades veekindel Guass-Paksu konsistendiga vesi lahustuv,kuivades ei ole veekindel Pigment-värvitooni andja Palett-värvialus,värvide valik töös Toon-heledus-tumedus aste värvis Natüürmort-vaikelu,esemeline kunstiteos Portree-inimest kujutav näopilt Profiil-külgvaade Sabloon-Vorm või mudel mille järgi tehakse piirjoon Srift-kirjastiil Ornament-sümeetriall põhinev pinna kujutis Esiplaan-asetseb esiplaanil Horisont-silmapiir Visand-kiiresti joonistatud või maalitud üld kujutis Eskiis-detailneja viimistletud visand Poos-kehaasend,hoid kolmemõõtmeline-ruumilinekeha Kontuur-eseme objekti piirjoon Kollaaz-tehnika, kus erinevatest materjalidest kleebitakse kokku pilt
TALLINNA TEENINDUSKOOL Marianne Milinevitš MK13-TE2 Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 Sisukord 1.Ajalugu........................................................................................ 3 2.Kohvisordid..................................................................................3 3.Sortiment.................................................................................... 4 3.1Lahustuv kohv........................................................................4 3.1.1Nescafe - Lahustuv kohv Gold 100 g................................4 3.1.2Jacobs Cronat Gold - Lahustuv kohv 100 g.......................4 3.2Maitsestatud kohv............................................................
MIS ON KAALIUMTSÜANIID ? Kaaliumtsüaniid on anorgaaniline ühend valemiga KCN. See värvitu kristalne ühend, mis sarnaneb välimuselt suhkruga, on väga lahustuv vees. Enamik KCN kasutatakse kulla kaevandamisel. Väiksemate rakenduste hulka kuuluvad ehete keemiline kuldamine ja koorimine. FÜÜSIKALINE OLEK Hügroskoopiline, kristalne erinevates vormides tahke või iseloomuliku lõhnaga aine. KEEMILISED OHUD Aine laguneb kokkupuutel vee, niiskuse, süsinikdioksiidi ja hapetega. Vesilahus on tugev hape, reageerib ägedalt hapetega, on söövitav. KUIDAS SATUB KEHASSE ? Ained võivad imenduda kehasse hingamise kaudu, naha kaudu ja seedeelundkonna kaudu. MÕJUD INIMESELE Allaneelamisel söövitav Võib kahjustada kesknärvisüsteemi Võib põhjustada surma NB ! Arstlik kontroll vajalik ! FÜÜSIKALISED OMADUSED Keemistemperatuur: 1625°C Su...
Aine Omadused Saamin Kasutami Veel Ühendid e ne omadusi Vesinik Värvitu, lõhnatu Tööstuses, Ammoniaagi H2; kerge, hästi Hüdriidid. (KH, CaH2). gaas, kerge, laboris süntees, difundeeruv. Toa Võivad olla happelised, hea soojusjuht, raketikütusen temp reag ainult aluselised või vees lahustub a, fluoriga, amforteersed halvasti, keevitamine, kõrgemal temp soolhappe paljude tootmine mittemetallidega Vesi Suurim tihedus Igalt poolt Kõikjal vaja D2O raske D2O raske vesi. +4C juures. saab ...
Toiduained ja kontsentraadid Toidukontsentraadid on toiduained, mis on toiduna kasutamiseks osaliselt ette valmistatud. Sisaldavad vähe vett, seepärast säilivad kaua, kerge matkale kaasa võtta. Toidukontsentraadid jagunevad: 1. Supikontsentraadid: o Puljongikuubikud: liha-, kana-, kala-, aedvilja- (Knorr, Gallina Blanca,Maggi) o Puljongipulbrid: liha-, kana-, kala-, aedvilja- ( Knorr, Gallina Blanca,Maggi) Neid võib lisada köögiviljade-, riisi-, pasta keeduvette, suppidesse. ETTEVAATUST - SOOLANE ! · Pakisupid: o püreesupid, sisaldavad aedvilja, pastat, liha, kala, kana, keeta kuni 15 min. o nn. kruusisupid, keev vesi peale kallata, valmivad 3 minutiga · Purgisupid klaaspurkides: guljass, bors, frikadelli-, rassolnik, seljanka, lõhe-, ... 2. Vormiroog...
HAPPELISED OKSIIDID HAPPED METALLID 1. Happeline oksiid + vesi = hape 1. Hape + alus = sool + vesi 1. Metall + hapnik = oksiid(v.a. väärismetallid Ag, Au, Pt) ( NB; SiO ei reageeri veega ) HCl + NaOH = NaCl + H2O (* Na, K peamiselt peroksiidid ja hüperoksiidid) 2 2. Hape + aluseline oksiid = sool + vesi 2Ca+ O2 = 2CaO SO3 + H2O = H2SO4 2HCl + Na2O = 2NaCl + H2O 2Na+ O2 = Na2O2 (naatriump...
Alus+hape=sool+vesi aluseline o. +hape=sool+vesi happeline o. +alus=sool+vesi aluseline o. + happeline o.=sool REAGEERIVAD ALATI sool+sool=sool+sool LHTEAINED PEAVAD VEES LAHUSTAMA AGA VHEMALT 1 SAADUS PEAB OLEMA MITTELAHUSTUV sool+alus=alus+sool LHTEAINED PEAVAD VEES LAHUSTAMA AGA VHEMALT 1 SAADUS PEAB OLEMA MITTELAHUSTUV sool+hape=sool+hape PEAB TEKKIMA REAGEERINUD HAPPEST NRGEM HAPE VI SADE aluseline o. + vesi=alus+vesi AINULT 1A ja 2A RHMA METALLIDE OKSIIDID happeline o. + vesi=hape+vesi EI REAGEERI SIO3 metall+sool=sool+metall SOOL PEAB OLEMA LAHUSTUV JA METALL AKTIIVSEM KUI SOOLA KOOSTISES OLEV METALL metall+hape=sool+vesinik METALL PEAB OLEMA PINGEREAS VASAKUL VESINIKUST metall+vesi=alus+vesinik metall+mittemetall=sool REAKTSIOONI TOIMUMINE SLTUB M6LEMA AKTIIVSUSEST
KODUNE KONTROLLTÖÖ IT P-16 Vastused leiad: T. Tamm jt. 2012 „Majapidamistöö majutusettevõttes“ 1. Loetle puhastuse põhitegurid. Aeg( aine mõjumise), puhastusaine (keemiline mõju), temperatuur (vee), ja mehhaaniline töö kas masina või inimese. Lisada võib ka oskused. 2. Vee osa puhastusprotsessis. Lahjendada puhastusainet vajaliku tasemeni, niisutada ja leotada mustust, transportida mustust, loputada pindadelt mustuse ja puhastusainete jäägid, teha mehaanilist tööd, lahustada mustust. 3. Vee pindpinevus ja vee karedus, kuidas need vee omadused raskendavad puhastusprotsessi? Kõrge pindpinevusega vesi ei märga pinda ega tungi pinnas olevasse mikroõõnsustesse. Järelikult ei saa vesi ka pinda puhastada. Kare vesi tekitab keedunõudele katlakivi, pindadel kuivades jätab selline vesi hallid jäljed. Kareda veega piirkondades v...
KUNSTIOLÜMPIAAD MÕISTED Akvarell vesivärv Akrüül paksu konsistensiga vesi lahustuv, kuivades veekindel Guass Paksu konsistendiga vesi lahustuv,kuivades ei ole veekindel Pigment värvitooni andja Palett värvialus,värvide valik töös Toon heledus-tumedus aste värvis Natüürmort vaikelu,esemeline kunstiteos Portree inimest kujutav näopilt Profiil külgvaade abloon Vorm või mudel mille järgi tehakse piirjoon rift kirjastiil Ornament sümeetriall põhinev pinna kujutis Esiplaan asetseb esiplaanil Horisont sil...
Tallinna Tööstushariduskeskus. Kohvi sortiment Referaat Laura Oiluk 306 MRA 13.01.11 Tallinn 2011 Kohvi ajalugu Kohvi joomine sai oletatavasti alguse Etioopiast, Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle o...
11.bio Mari Liis Leppoja Vesi on elu alus I Kas väide on tõene või väär. 1. Inimese kehamassist moodustab vesi 60-70% Tõene 2. Hüdrolüüs on rajatis, mille eesmärk on tagada laevatatavus veekogu erineva veetasemega osade vahel Väär 3. Hüdrofiilsed ained, näiteks rasvad, vees ei lahustu Väär 4. Vesi on fotosünteesi saadus Väär (lähteaineks on vesi) 5. Vesi on Maal leiduv ainus aine, mis esineb looduses kolmes olekus Tõene 6. Pindpinevuse tõttu moodustab vesi tilkasid Tõene II ühenda vee ülesanded õige väitega 1.Vesi tagab rakkude siserõhu 6.Ainevahetusjäägid eritatakse kehast uriiniga 2. Vesi osaleb keemilistes 8.Veemolekuli lagundamine reaktsioonides valguse toimel on üks fotosünteesi esimesi etappe 3. Vett on vaja organismide 7.C-vitamiin on vees lahustuv paljunemiseks aine, ...
Oksiid - on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. 1) aluselised oks. - reageerib happelise oksiidi ja hapetega, veega tugevalt aluseline. 2) happelised oks. - reageerib alustega, aluselise oksiidiga ja veega. 3) amforteersed oks. - reageerib hapete ja alustega. saamine : *lihtainete vaheline reaktsioon * hüdroksiidide ja soolade lagundamine kuumutamisel Alus - on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. OM.- *sööbiv toime, *reageerimine hapetega, *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid - on mitte- molaarne kristalne aine. Leelis - vees lahustuv tugev alus. Sool - kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. 1) lihtsoolad Na2CO3 2) vesiniksoolad NaHCO3 3) hüdr.soolad MgClOH OM. - * reageerib leelistega, *hapetega, *metallidega, *sooladega saamine: metall+mittemet.=sool alus+hape=sool+vesi oksiid+hape=sool+vesi aluseline oks.+happeline oks.=sool sool+leelis=alus+sool sool+...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember C VITAMIIN Juhendaja: Urmas Lekk Pärnu 2009 SISSEJUHATUS 3 1. ÜLDINFO 4 2. SAAMINE 4 2.1. Kus vitamiin c-d leida võib. 4 3. BIOFUNKTSIOONID 5 3.1. Vähi ravi 5-6 3. MANUSTAMINE 6 4.DEFITSIIDI SÜMPTOMID 6 KOKKUVÕTE 7 2 Sissejuhatus Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes, mikrogrammidest milligrammideni. Kuid neid on siiski vaja sest nad mõjutavad organismis toimuvaid protsesse ja tõstavad organismi kaitsevõimet. Juba kaua aega on C-vitamiini igapäevast tarvita...
Aine klass Mõiste Nimetused, valem Keemilised omadused Saamine Kasutamine Oksiidid Hapniku ja mingi teise happeline oksiid ... Põlemise teel: PbO - pliimennik, keemilise elemendi ... + vesi hape C + O CO värvipigment ühend ... + aluseline oksiid ilmastikukindlate värvide sool + vesi Kuumutamise teel: saamiseks. · Happeline oskiid Hapnikuhappele Oksudatsiooniaste ... + alus sool + CrO - kasutatakse vastav oskiid. märgitakse vesi ...
Reaktsioonid, mis toimuvad alati: 1. metall + mittemetall→sool (ühinemisreaktsioon) 2. metall + hapnik→aluseline oksiid (ühinemisreaktsioon) 3. mittemetall + hapnik→happeline oksiid (ühinemisreaktsioon) 4. alus + hape→ sool + vesi (vahetusreaktsioon/ neutralisatsioonireaktsioon) 5. aluseline oksiid + hape→sool + vesi (vahetusreaktsioon) 6. happeline oksiid + alus→ sool + vesi (vahetusreaktsioon) 7. aluseline oksiid + happeline oksiid→ sool (ühinemisreaktsioon) Teatud tingimustel toimuvad reaktsioonid: 1. sool + sool→ sool + sool (vahetusreaktsioon) lähteaine soolad peavad mõlemad vees lahustuma ja üks saadustes tekkinud sool peab olema sade. 2. sool+ alus→ uus sool + uus alus (vahetusreaktsioon) lähteained peavad vees lahustuma ja üks saadustest peab olema sade. 3. sool + hape→uus sool + uus hape (vahetusreaktsioon) saadustes peab tekkima kas lähteaine happest nõrgem hape või sade. ...
Oksiidid - ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks osa on hapnik (oa II) Aluselised, amforteersed oksiidid on mittemolekulaarsed. Happelised, neutraalsed oksiidid aga molekulaarsed. Amfoteersed oksiidid oksiidid, millel võivad avalduda nii happelised kui ka aluselised omadused. Vähemaktiivsed metallid on need. Tavaliselt on o-a III, ehk alumiinium, raud, kroom, tsink (ZnO). Amfoteersed hüdroksiidid on vees lahustumatud, ehk veega nad ei reageeri. Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete, leeliste ega veega. Neutraalsed oksiidid on CO, NO, N2O. Hape aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonides ja happe anioonideks. Happeid saab liigitada: 1) hapnikusisaldus (O või ei ole O) 2) prootonite arvu järgi (mitu H molekuli on [H; H2; H3]) 3) happe tugevuse järgi. Tugevad: väävelhape, lämmastikhape, soolhape, vesinikbromiidhape, vesinikjodiidhape Keskmised: fosforhape, väävlishape, vesinikfluorii...
Kare vesi Katrin Soika Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord Sissejuhatus- vesi Loodusliku vee jaotamine Probleem: kareda vee omadused (vastus; pesuvahendi molekuli ehitus; pesupesemise põhimõte (1;2)) Mööduva karedusega vee tekkimine Karstikoopad (pildid, võrrand) Katlakivi tekkimine (selgitus, võrrand) Katlakivist vabanemine (video) Katlakivi ja lubjakivi olemus (selgitus, pildid, videod: katlakivist vabanemine) Kaltsiumkarbonaadi tekitamine Jäävast karedusest vabanemine (lahustuvus tabel) Kodune ülesanne Vesiniksoola olemus (kirjeldus, animatsioon) Kas meie looduslik vesi on puhas aine? Kas üle kogu Eesti on vesi ühesuguse koostisega? http://office.microsoft.com/en-us/images/results.aspx?qu=water&e...
Alused ehk hüdroksiidid on liitained mis koosnevad 1, või mitmest OH rühmast. Saamine 1)Metallioksiid+Vesi Na2O+H20 -> 2NaOH 2)Aktiivne metall+Vesi 2Na+2H2O -> 2NaOH+H2 3)Soolade vesilahuste elektrolüüsil 2NaCl+2H2O -> 2NaOH +H2+Cl2 4)Vees lahustuv alus+sool CuSO4+2NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 Liigitus: Veeslahustuvad hüdroksiidid ehk leelised (LiOH;BaOH) ja vees lahustumatud(Cu(OH) 2;Zn(OH) 2). Keemilised omadused: Leelised 1)Reageerivad hapetega 2NaOH+H2SO4 -> Na2SO4+2H2O 2)Reageerivad vees lahustuvate sooladega CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 3)Reageerivad happeliste oksiididega Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O Lahustumatud 1) Reageerivad hapetega Cu(OH) 2+H2SO4 -> CuSO4+2H2O 2)Kuumutamisel lagunevad Cu(OH) 2 -> CuO+...
Oksiidid Ba(NO3)2 Ba + 2NO3 Nimetused Lahustumisel: Mittemetalli oksiidid (eesliitega) 1. kristallvõre laguneb N2O3 - dilämmastiktrioksiid 2. hüdraatumine e veemolekulid jäävad ümbritsema B-metallid Fe2O3 - raud(III)oksiid Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Metallid 1. sade (ml ühend) alumiiniumoksiid 2. eraldub gaas 3. nõrgem elektrolüüt Oksiidide jagunemine aluselised - enamasti metalli oksiidid, B metalli oksiidid · molekulaarne reaktsioon happelised - enamasti mittemetalli oksiidid (B met max o- MgBr2 + 2KOH - Mg(OH)2 + 2KBr astmega) ·...
KARST TÄHENDUS JA EELDUSED ...ON NÄHTUS, KUS VESI LAHUSTAB KIVIMEID EELDUSED: PIISAV VEEHULK (SADEMED>AURUMIST) LAHUSTUV KIVIM LÕHED KIVIMIS ÕHUKE PINNAKATE LAHUSTUVAD KIVIMID LUBJAKIVI SOOLAD KIPS CaSO4 * 2H2O KARSTIALAD EESTIS MILLISES EESTI OSAS ESINEB KARSTI ? MIKS? KARSTIVORMID KARSTILEHTRID SÜVENDID MAAPINNAS LÕHED KURISUD VETT NEELAVAD KARSTILEHTRID KOOPAD SALAJÕED MAAALUSED JÕED KARRID UURDED KIVIMITE PINNAL NÕRG e. TILKEKIVID KARSTISEENED KARSTI ARENG ÕHUKE PINNAKATE VÕIMALDAB VEE KIIRET LIGIPÄÄSU LAHUSTUVATE LUBJA- KIVIDENI. LÕHED SUURENDAVAD VEE LAHUSTAVA TEGEVUSE MÕJU. VESI LAHUSTAB KIVIMIT JA LÕHED LAIENEVAD KARSTIALA KUIV KURISU KARSTILEHTER JÕESÄNG PINNAKATE LUBJAKIVI ...
I A RÜHMA METALLID: nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid.mida kaugemal väliselektron aatomituumast asub, seda kergemini see loovutatakse. Leelismetallid on väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu!! esineb väga paljude ühendite koosseisus. Füüsikalised omadused: Leelismetallides on kõige puhtamal kujul metalliline side, nad on metalse läikega, enamik neist on hõbevalged metallid, ainult tseesium on kuldkollase värvusega. Nendel on madalamad sulamis- ja keemistemperatuurid, nad on pehmed. Väikese tiheduse tõttu on nad kerged metallid ning hea soojus- ja elektrijuhtivusega. Kui vaadelda füüsikaliste omaduste muutumist rühmas, siis rühmas allapoole liikudes alaneb metallide sulamis- ja keemistemperatuurid, kasvab nende tihedus Keemilised omad...
Aldoosid- sisaldavad aldehüüdrühma (riboos, glükoos) Ketoosid- monoosid, mis sisaldavad keto rühma (fruktoos) Monooside 4 esindajat- desoksüriboos C5H10O4 dna`s kromosoomis igas rakus päriliku info säilitamine, C5H10O5 riboos rna`s igas rakus päriliku info ülekanne, C6H12O6 veres viinamarjas ja teistes taimedes energiaks ja toiduks, fruktoos puu ja juurviljades energiaks ja toiduks Disahhariidide 3 esindajat- C12H22O11 suhkrupeedis suhkruroos toit ja energia, laktoos Cl+Ca piimas toit ja energia, maltoos Cl+Cl idanevas idus toit ja energia Polüsahhariidide 4 esindajat- (C6H10O5)n puuvillas linavarres toit ja kaitse, tselluloos taimerakukestades toes ja kaitse, kitiin lülijalgsete rakukestas toes ja kaitse, tärklis taime juures ja varres varuenergia ja varutoitained Glükoos- valge värvuseg, vees hästi lahustuv kristalne aine. Kas: energiaallikana ja ravimina, klaasi ja tekstiilitööstuses Tselluloos- tahke, värvuseta, kristalse stru...
Aine Klass Mõiste Nimetused, Valem Keemilised Omadused Saamine Kasutamine Oksiid Oksiid on hapniku üldvalem: E2On (O = Lihtaine ühenemisel ja mingi teise hapnik, E = element) happeline oksiid ... hapnikuga keemilise Oksüdatsiooniaste · ... + vesi hape (põlemisel) · Happeline elemendi ühend märgitakse · ... + aluseline oksiid 2Ca + O2 2CaO oksiid hapnikhappele kreekakeelsete sool + vesi · Aluseline oksiid vastav oksiid liidetega Liitaine ühinemisel · ... + alus sool ...
1. AJALUGU: · Esmakordselt avastati kohvpõõsas 1500 aastat tagasi Ida-Aafrika piirkonnast, mida tänapäeval tunneme Etioopiana. · Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. · Uudis jõuduandvast marjast levist kiiresti kogu piirkonnas. · Mungad hakkasid kohvimarju kuivatama, et neid oleks võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. · Sealt liikus kohv Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtises tules. · Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti neid vees. · Euroopasse jõudis kohv esmakordselt Veneetsia kaupmeeste kaudu. · Aastal 1700 jõudis kohvi Ameerikasse Prantsuse kapteni kaudu, kes hoidis väikest taime kogu oma pikal teekonnasl üle Atlandi ookeani. · Espresso, mis on hiljutine uuendus kohvi valmistamise viisis, sai alguse 1822.aastal, kui Pariisis leiutati esimen...
Keemia Mõisted: Hape Hape on keemiline aine, mis annab lahusesse vesinikioone. [HNO3, H2S, H2SO3] Alus Alus on keemiline aine, annab lahusesse hüdroksiidioone. [NaOH, Ca(OH)2] Oksiid Hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. [Li2O, SO3] Sool Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest (näiteks Ca2+) ja happe anioonidest (näiteks SO42-). [K2S04, Na2CO3] Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid. Happelised oksiidid võivad reageerida aluse, aluselise oksiidiga või veega. [SO3, CO3] Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid). [KOH, NaOH] Valemite koostamine: Alumiiniumsulfiid - Karbonaatioon - Naatriumsulfit - Kaaliumoksiid - Raud (II) hüdroksiid - Vask (II) katioon Leia aineklass ja nimetus: ...
Ammoniaak NH3 Füüsikalised omadused: 1) terava lõhnaga 2) värvuseta 3) gaas 4) õhust ~2 korda kergem 5) vees väga hästi lahustuv 6) veeldub - 33oC juures NB! 25% - line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. Keemilised omadused: 1) + O2, (st. põleb) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 2) + vesi ammoniaakhüdraat (nõrk alus) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 2) 25% - list väetisena10% - list nuuskpiiritusena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine: 1) tööstuses: N2 + 3H2 => 2NH3 kõrgel rõhul ja temperatuuril katalüsaatoite juuresolekul 2) laboratoorselt: 2NH4Cl + Ca(OH2) = CaCl2 + 2NH3 + 2H2O Ammoniumsoolad On ammooniumiooni ...
Anorgaanilised ühendid Oksiid – hapnikuühend mingi elemendiga Aluseline Amfoteerne Happeline Neutraalne oksiid oksiid oksiid oksiid metallioksiid sellel võivad Mittemetalliok happelised ja avalduda nii siid aluselised omadused aluselised kui puuduvad happelised omadused reageerib Reageerib reageerib Ei reageeri millegagi hapetega; tugevate hapete ja alustega tugevalt leelistega aluselised reageerivad veega Li2O, CrO, Al2O3, Cr2O3, Fe2O3, SO2, SiO2 CO, NO, N2O Na2O, FeO, ZnO NO2, CaO, NiO CO2, BaO ...
Ioonireaktsioonid (vesi)lahustes Põhireegel: Kokku lähevad ainult positiivne ioon negatiivsega. Reaktsioon kulgeb juhul, kui mõni ioonidest lahkub lahusest: Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape) 1. Tekib gaasiline aine, mis lahusest minema lendab. 2. ( leeliste toimel: NH3 ja hapete toimel:CO2, SO2 , H2S). 3. Tekib vees lahustumatu aine (sade) ja vastavad ioonid lahkuvad lahusest. 4. Kui vähemalt üks tingimustest pole täidetud - reaktsioon ei kulge. 5. Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape). Kontrolli, kas 1 lähteainetest on hape Jah - kirjuta võrrandi parem pool Ei - Kontrolli, kas mõlemad lähteained lahustuvad vees Ei , ...
Eksotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus eraldub energiat Endotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus neeldub energiat Gaaside puhastamine - CaO-ga , aga ei puhastata veest, vaid muudest ainetest, Gaaside kuivatamine - kasutatakse kaltsiumoksiidi. Tahetakse ainet veest puhastada Kaltsiumkarbonaat katlakivi, lubjakivi, paekivi Kaltsiumvesinikkarbonaat - Ca(HCO3)2 , põhjustab mööduvat karedust , karstinähtust Kare vesi põhjuseks vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Karbonaatne ehk mööduv ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Esimest (põhjus. Kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees) eemaldatakse kuumutamisel, kuid see tekitab katlakivi. Teist (kaltsiumi- ja magneesiumsoolad kloriidid, sulfaadid jne) ei saa eemaldada. Karstinähtus - selle käigus reageerib lubjakivi vee ja süsihappegaasiga ning saaduseks on lahustuv sool Katlakivi põhiliselt kaltsium- ja magneesiumkarbonaadist koosnev sad...
Mittemetallid. 1. Kuidas muutuvad elementide mittemetallilised omadused rühmas ülalt alla ja perioodis vasakult paremale?(tugevnevad/nõrgenevad) Keemiliste elementide mittemetallilised omadused perioodilisustabeli perioodides vasakult paremale tugevnevad ja rühmades alt üles vastavalt elementide elektronegatiivsuse kasvule. 2. Millised on mittemetallide üldised omadused? (olek, elektrijuhtivus, elektrone väliskihil jne) Mittemetallid on väga erineva värvusega. Ei juhi elektrit. Erand-süsiniku allotroop grafiit on hea elektrijuht, kasutatakse elektroodimaterjalina. Tavatingimustes gaasilises olekus. Ainete sulamistemperatuur kasvab ka aatomite arvu suurenemisel molekulis. 3. Milline keemiline side on mittemetalliaatomite vahel? Aatomite vahel on kovalentsed sidemed. Osa on molekulaarsed, teine osa on aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained. 4. Elektronskeemid. On aatomi...
Kristallisatsoon ühest lahusest · Polümorfismide saamises on kasutusel erinevad kristallisatsioonid: a) aeglane solvendi aurustamine: küllastatud lahus filtreeritakse tuumakeste eraldamiseks ja lastakse teatud aja seista rahulikult. Aurustamise kiirust saab reguleerida, kattes anuma spetsiaalse materjaliga (alumiiniumfoolium, Parafilm®), milles on augukesed. b)aeglane küllastatud lahuse jahutamine c)kiire küllastatud lahuse jahutamine. · Aine lahustuvus toatemperatuuril peab olema 5-200 mg/ml. Kui lahustuvus on üle 200 mg/ml, saadakse liiga viskoosne, klaasjas lahus. (nt glütserool) · Lahusti valikul on määrav tegur lahusti keemistemperatuur, samuti dielektriline konstant ja polaarsus. · Tüüpilisemad lahustid on vesi, metanool, etanool, propanool, isopropanool, atsetoon, etüülatsetaat ja heksaan. · Protsessi juures on määravaks ka lahuse kontsentratsioon, üleküllastatuse tase; lisaks lahuse te...
Siirdemetallide ühendid Helina Kalbe, 10.a, 30.03 Fe2O3 Raud(III)oksiid on enamasti punakaspruuni värvusega (värvus võib varieeruda tumekollasest mustjaspruunini) vees raskesti lahustuv kristlane aine. See on üks peamisi raua oksiide, mida nimetatakse ka roosteks. Ainet kasutatakse põhiallikana terasetööstuses. Vastavalt oksiidi värvusele kasutatakse teda ka rauamenniku, ookri või muumia nime all maalrivärvide ja mitmesuguste poleerimisvahendite valmistamiseks. Raud(III)oksiidi kasutatakse ka raua tootmisel ning see kuulub nii punase kui pruuni rauamaagi koostisesse. Raud(III)oksiid on tavatingimustes püsivaim raua oksiid. Teda kasutatakse odava ja vastupidava värvipigmendina (kollakas on ooker, punakas on rauamennik jne). See oksiid on ka ferromagneetne aine ja seetõttu kasutatakse seda magnetite tegemiseks. Fe3O4 Segaoksiid raud(II;III)oksiid on musta värvi vees raskesti lahustuv kristlane aine,...
HAPNIK Sissejuhatus Hapniku keemiline sümbol on O Keemiline element järjenumbriga 8 Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall Tal on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Hapnik Hapnik on üks tähtsamaid bioelemente Levinuim keemiline element maakoores, moodusades ligi poole selle massist (~45%) Leidub looduses lihtainena kui ka paljude ühenditena (mitmesugused oksiidid) Füüsikalised omadused Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas Vees suhteliselt vähe lahustuv Keemistemperatuur -183 C Keemilised omadused Keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana Moodustab enamasti ühendid oksüdatsiooniastmes II Suhteliselt vähe aktiivne Elektronegatiivsuselt teine element fluori järel Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks Palju ained põlevad hapnikus heleda leegiga Hapnik looduses (O2) Tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena Elusorganismide tähtsaim energiaallikas Atoma...
Alkoholid ja eetrid Alkoholid on ühendid, milles tetraeedrilise süsiniku 1 H on asendatud OH-rühmaga Nimetused: · Isomeeride eristamiseks peab näitama rühma asukoha tüviühendi ahelas, selleks kirjutatakse koha nr. Järel liite ette · Funktsionaalrühmale antakse väikseim koha nr. · Mitut hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nim: doiilides, trioolideks jne Struktuur: · Hapniku küljes on 2 elektronpaari (vaba) · Hapniku aatomitel on nukleofiilsus tsenter ja süsinikul või vesinikul on elektrofiilsus tsentrid Füüsilised om. · Hüdrofiilsed · Lühikese ahelaga alkoholid lahustuvad hästi vees Füsioloogilised om. · NB! Metanool on eluohtlik 5-10ml pimedus ja 30 ml surm · Kahjustavad kesknärvisüsteemi Keemilised om. · Happelisus · Põlevad · Oksudeeruvad või redutseeruvad Alkoholide keemilised om. On seotud hüdroksüül rühmaga (OH) 1. reageerimine ...
Kontrolltöö Hapnik ja väävel 10.klass 1.Iseloomustage hapniku allotroope. - lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas - keemistemperatuur -183 kraadi - vees suhteliselt vähe lahustuv 2.Kirjutage (ja tasakaalustage) kolm reaktsioonivõrrandit väävli keemiliste omaduste iseloomustamiseks -Reageerib vesinikuga S + H2 = H2S -Reageerib hapnikuga S + O2 = SO2 -Reageerib metallidega S + Fe = FeS 3.Missugused on vee tähtsamad ftiusikalised ja keemilised omadused? Keemiliste omaduste isloomustamiseks kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. Füüsikalised omadused: -Maal võib vesi olla kolmes agregaatolekus vedelas-vesi tahkes-jää gaasilises-aur Keemilised omadused -Reageerib metallidega: toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2 kõrgemal temperatuuril veeauruga -Metallioksiidiga reageerimisel tekivad hüdroksiidid(leelised): Na2O + H2O = 2NaOH -Mitte...
AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE VAHELISE SEOSED . Oksiidid. *Oksiid-aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik(o/a-II). -aluselised oksiidid (metall + hapnik) reageerivad hapetega. Tugevalt aluseliste oksiidide reageerimisel veega tekivad leelised ehk lahustuvad alused(tugevad alused). Nt. NaOH -happelised oksiidid(mittemetall + hapnik) reageerivad alustega. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekib enamasti hape. Nt. H2SO4. -amfoteersed oksiidid (Al2O3;Cr2O3;Fe2O3;ZnO) reageerivad nii aluste kui hapetega alustega reageerimisel tekivad kompleksühendid. Nt Na[Al(OH)4]. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. -Neutraalsed oksiidid(CO;NO;N2O) on mittemetallioksiidid, mis veega reageerides hapet ei anna. Oksiidide peamised saamisvõimalused a) Vastavate lihtainete reageerimine hapnikuga = C + O2 = CO2 b) Suhteliselt ebapüsivate hapnikku sisaldavate ühendite lagundamine(kuumutamine). Alus=Oks...
Karboksüülhapped Screen clipping taken: 4.03.2011 9:06 Sisaldavad karboksüülrühma HCOOH -metaanhape(sipelghape) CH3COOH - etaanhape CH3CH3COOH - propaanhape · Neil on kõik hapetele iseloomulikud omadused o Hapu o Söövitav o Annavad lahusesse H+ ioone o Lakmus ->punaseks; MO->punaseks o Reageerivad leelistega, metallidega, endast nõrgemate sooladega · Keemilised omadused: o Reageerimine metallidega(mida aktiivsem metall, seda paremini reageerib) o Reageerimine metallioksiididega (aluselised oksiidid) o Reageerimine alustega o Nõrgemate hapete sooladega(karbonaadid, sulfaadid) o Vesinikuga -> aldehüüd + H2O (redutseerumine) Füüsikalised omadused · Molekulid moodustavad tugevaid vesiniksidemeid · Suhteliselt kõrge sulmas ja keemistemperatuuriga · Lühikese süsinikuahelaga (mida lühem ahel, seda paremi...
Keemia aluste praktikum 1.praktikum, vaskhüdroksiidkarbonaadi (CuOH)2CO3 süntees ja lagundamine Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Reijo Loik Kuupäev: 28.09.2013 Töökäik: Keeduklaasi on vaja valmistada 28 g 12% CuSO4 lahust. Arvutan selleks vajaliku 1M CuSO4 * 5H2O ja vee koguse. m(CuSO4 vasktriviolis) = 3.36g n(CuSO4)=0.021 mol n(H2O vastriviolis) =0,105 mol m(H2O vasktriviolis)=1.89 g m(CuSO4 * 5H2O)= 5.25g m(H2O lisatav) = 28g-5.25g=22.75g V(H2O)=22.75 cm3 Arvutan reaktsiooniks vajaliku 1M NaHCO3 ruumala ning lisan sellele 10%, et vältida puudujääki. V (NaHCO3) = 0.0462 dm3 NaHCO3 lahus sisaldab vees lahustumatuid lisandeid, seega filtrin lahuse läbi filterpaberi ja lehtri teise keeduklaasi. Seejärel lisan NaHCO3 filtritud lahust väga ettevaatlikult ja väikeste koguste kaupa CuSO4 lahusele, samal ajal segades. Toim...
8d klassi kontrolltöö kordamisküsimused 1. Oksiidid a) Nende valemite ära tundmine metall või mittemetall + hapnik b) Oksiidide nimetamine peab olema selge (metalli ja mittemetallioksiidide nimetused on erinevad) mittemetalli oksiidi nimetamine: mittemetall x(lad k nr) Oy metalli oksiidi nimetamine: metall (metalli o.a.) OKSIID (erandid: IA IIA IIIA ja IIB) c) Oksiidide saamise reaktsioonid metall + hapnik -> metallioksiid mittemetall + hapnik -> mittemetallioksiid (lihtainetena kirjutatakse mittemetallidest alati indeksiga kaks järgmisi: H2, O2, N2, Cl2, F2, Br2, I2, teistel indeksit ei panda, nt: S, P, Si) d) Oksiidide reageerimine veega aluseline oksiid (metalli oksiid) + vesi -> leelis (millised aluselised oksiidid reageerivad veega ja millised mitte?) IA IIA reageerivad veega Näide: CaO + H2O Ca (OH)2 happeline oksiid(mittemetalli oksiid) + vesi-> hape (ainukesed erandid NO, CO ja SiO2, nemad veega ei reageeri) Näide: SO3 + H2O H2...
Elektrolüüdid – ained mille vesilahused sisaldavad ioone autoakud – väävelhape NaCl Äädikas Orgaanilised ained vesi Tugevad Nõrgad Mitte Kõik soolad Nõrgad happed Tugevad happed – Hcl, HI, Hbr, Nõrgad alused HNO3, H2SO4 Tugevad alused, leelised ja Ca'st alla poole Aine lagunemist ioonideks nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. HCl + H20 = H3O + Cl hüdrooninumioon Hcl – H + Cl 1. Sideme lõhkumine, jahtumine 2. Hüdraatumine (tekib uus side, energia eraldub), soojenemine Kui aineid lahustada vees siis lahus soojeneb või jahtub. CuSO4 x 5H2O kristallvesi – kuumutades lendab minema, õhu käes tuleb tagasi NaCl esineb ilma kristallveeta Dissotsiatsioonivõrrandid 1. Soolad +2 - Mg(NO3)2 Mg + 2NO3 Ühte pidi nool tule...
Hapnik Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid keemilisi elemente Maal ning moodustab ligi poole selle massist. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnikku leidub looduses nii lihtainena kui ka paljude ühenditena (mitmesugused oksiidid ja paljud teised ühendid. Hapniku keemiline sümbol on O ja asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. See on lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas. See on vees suhteliselt väha lahustuv ja keemistemperatuur on 183°C. Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana (v.a fluori suhtes). Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne. Hapniku molekulide vähene aktiivsus on tingitud sellest, et aatomitevaheline side molekulis on väga tugev. Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks.paljud ained põlevad hapnikus heleda leegiga. Atomaarne hapnik e. Monohapnik on palju tugevam ok...
Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse --Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos --Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid Molekul koosneb mõnest (2 - 10) lihtsuhkru jäägist. Eristatakse disahhariide, trisahhariide jne Sahharoosi (suhkur C12H22O11) molekul koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi). Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõi...
Orgaanilised ühendid- süsnikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. Anoorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla Biomolekulid- organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Makroelemendid – elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsin, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik. Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees. Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee m...
Alused ehk hüdroksiidid On ühendid, mis koosnevad metalli ioonist ja hüdroksiid ioonist. Annab vesilahuses hüdroksiide. Üldised omadused *sööbiv toime *indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes *reageerimine hapetega *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid-mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahesesse metalli katioone ja hüdroksiiniioone. Leelis- vees lahustuv tugev aine nt NaOH. Vähemaktiivsete metallide hüdroksiid-nõrgad alused ja nad lahustuvad vees halvasti nt Cu[OH](2). Hüdroksiidide nimetused on analoogsed vastavate metallioksiidide nimedega. Nimi antakse nagu metallioksiididele. Nime lõpp on hüdroksiid. NaOH - naatriumhüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust...
Minu keskkonnakaitsealased harjumused OSTMINE 1. Minu tarbimine päeva jooksul. Toit: kohuke, lahustuv kohv, kohupiim, mustikad, riis, lillkapsas, sampinjonid, oad Kodukeemia: Fairy, Cif Hügeenivahendid: deodorant, dussigeel, Transport: jalgratas Meelelahutus: teleka vaatamine 2. Asjadest mida tarbisin olid Eesti päritolu kohuke, kohupiim ja mustikad. 3. Kõige kaugemalt oli pärit riis. 4. Uuringupäeval ei pidanud toitu prügikasti viskama. VESI 1. Minu joogivesi tuled AS Tartu Veevärk ettevõttest. Kasutatava vee 1 m3 hind on 0,739 eurot. 2. Tartus juhitakse reovesi tarbija juurest läbi kanalisatsiooni ja tunnelkollektori reoveepuhastisse. Tartu reovett puhastab Ihaste puhastusjaam. Seal tõstetakse reovesi pumpadega maa peale ning algab reovee mehhaaniline puhastus. Puhastuse käigus eemaldatakse suuremad jää...
Plastiidid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell(kloro,kromo,leuko) Vakuoolid-membraaniga ümbritsetud põiekesed,sisaldavad varu ja jääkaineid Lipiidid-org ühendite rühm,ei lahustu vees(rasv,õli,vaha) Rakukest-rakumembraanist väljapoole jääv ümbris,koosneb tselluloosist v kitiinist Tselluloos-taimne süsivesik,taimerakkude seinte kiudaine Poorid-nendest läbivad vesi,gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped) Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu pu...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Saara Susi KOLMEKÄIGULINE LÕUNASÖÖK KAHELE Kirjalik aruanne Pärnu 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................................. 2 MENÜÜ........................................................................................................................................................3 MENÜÜ PÕHJENDUS................................................................................................................................4 TEHNOLOOGILINE KAART 1................................................................................................................. 5 TEHNOLOOGILINE KAART 2...........................................................................................
Metallide keemilised omadused Metall + mittemetall · Aktiivsed metallid (Li Ca (Mg) ) reag. energiliselt 2 Na + Cl2 = 2 NaCl (naatriumkloriid) · Vähemaktiivsed metallid reag. kuumutamisel 2 Cu + O2 =temp 2CuO · Väärismetallid (Au, Ag) on väga vastupidavad. · Lihtainete o.a on 0 2Mg0 + O20 2MgIIO-II Redutseerija Oksüdeerija (loovutab e-) (liidab e-) Mg -2e - Mg 2+ O +2e O- 2- · Metallid on redutseerijad (elektronide loovutajad). · Mittemetallid on oksüdeerijad (elektronide liitjad). · Kui metallidel esineb mitu erinevat o.a, tekib mittemetalli + metalli reageerimisel selline saadus, kus metallil on kõige iseloomulikum o.a Näiteks vasel II Cu + Cl2 =temp CuCl2 kroomil III pliil II Metall + (lahj.) hape · Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) M...
Loodusõpetus 7.klass Ained ja segud Mõisted. 1.aatom-on üliväike aineosake,mis koosneb aatomituuumast ja elektronidest. 2.aineosake-on aine väikseim osake,kas aatom või molekul. 3.destilleerimine-on vedeliku eraldamine lahusest aurustamisel ja auru järgneval veeldamisel. 4.filter-on poorsest materjalist keha,mida kasutatakse kübemete eraldamiseks vedelikust või gaasist. 5.filtrimine-on vedeliu või gaasipuhastamine kübemetest. 6.küllastunud lahus-on lahus,milles antud tingimustel rohkem lahustuvat ainet ei lahustu. 7.küllastunud niiskus-on antud temperatuuril suurim veeauru kogus õhus. 8.lahus-on kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. 9.lahusti-on aine,milles teatud teine aine lahustub,nt vesi, milles lahustub keedusool. 10.lahustuv aine-on aine,mis on ühtlaseltjaotunud mingis teises aines. 11.molekul-on aatomitest koosnev aineosake. 12.niiske ...
annaabi.ee 
