"vertikaalsuunaks" - 1 õppematerjal

Õhurõhk

Seejärel sulges ta ka tihedalt toru teise otsa, pööras siis toru ümber ja asetas selle otsapidi elavhõbedaga täidetud kaussi. Kui Torricelli avas toru otsa, siis pealtvaatajate üllatuseks voolas ainult osa elavhõbedast torust välja kaussi. Toru ülemisse otsa tekkis õhutühi ruum, mis oli tegelikult täidetud muidugi elavhõbedaaurudega, sest õhk ei saanud sinna minna. Torus oli elavhõbeda sammas 760 millimeetri kõrgune. Toru kallutamisel jäi samba kõrguseks vertikaalsuunaks ikka 760 mm, kuid õhutühi ruum vähenes. Korduvatel katsetel pandi tähele, et erinevatel päevadel võis samba kõrgus olla erinev. Sellest järeldas Torricelli, et elavhõbe püsib torus rõhu tõttu, mida õhk avaldab kausi pinnale. Järelikult oli elavhõbedasammas torus just nii kõrge, et selle rõhk elavhõbedale kausis oli suuruselt võrdne õhurõhuga. Evangelista Torricelli (1608 - 1647) demonstreerib oma elavhõbedabaromeetrit. 3.1 Videod Torricelli katsest