kinnitumine pinnale ja agregeerumine omavahel. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Punguvad ja jätketega bakterid Planctomycese rosett. Fluorestseeruv geeniproov on Planctomyces'e rühma spetsiifiline Planctomycesel moodustub rakule valguline jätke ja raku vastaspoolusele moodustub pung. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Punguvad ja jätketega bakterid Verrucomicrobium spinosum on soolatüükataoliste jätketega bakter, keda on leitud veest ja mullast, aga ka inimese soolest. Eriti arvukalt neid mullas. Bakteris olemas muidu eukarüootidele omane tubuliini kodeeriv geen. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Punguvad ja jätketega bakterid Gallionella on levinuim rauabakter. Esineb rauarikastes allikates, drenaazhitorudes jne.
rakumembraan ja tsütoplasma) või koosnevad kas valgust või eritatud limast. Jätketel on enamasti kinnitusfunktsioon Jätked võivad bakteritel olla seotud ka paljunemisviisiga pungumisega. (Punguvatel bakteritel võivad pungad moodustuda kas vahetult emarakule või emarakust moodustuva jätkele.) Hyphomicrobium Stella Asticacaulis (A- on eitus) Caulobacter (kinnitumisjätkega veebakter) Planctomycesel (arvati alguses et see on seen, kuna pungus) Verrucomicrobium spinosum Nevskia (taustal) esineb veekogude pindkiles. Puukujuline jätke koosneb limast. Arvatakse, et lima hakkab ta välja ajama ebasoodsates toitumistingimustes. Gallionella on levinuim rauabakter. Aktinomütseedid: Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi. Orgaanilise aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Muld on sobiv elukeskkond.
annaabi.ee 
