Odüsseia kokkuvõte
sarnanes hiiglasuure odaga.. Mina olin visanud lõkkeasemele puid, millest jäi järele tohutu hunnik hõõguvaud
süsi. Lasksin matra otsa punaste süte sisse pista ja hoida seal seni, kuni see ergama ja suitsema hakkas. Siis
käskisin:
,,Nüüd üheskoos! Maksame söödud ja tapetud kaaslaste eest kätte ja püüame end päästa!"Ja me torkasime
hõõguva otsaga matra täiest jõust kükloobi ainukesse magavasse silma. Hiiglane ärkas ja pistis metsikult röökima.
Ta kiskus matra veritsevast silmast välja ja viskas selle eemale, meie aga põgenesime ühte nurka. Ta tõusis tuikudes
ja oiates püsti ning hakkas kutsuma.,,Vennad, vennad! Tulge appi! Mulle kiputakse elu kallale!" kisas ta mööda
koobast pimedana ja valust ning raevust sõgedana ringi tuiates. Veidi aja pärast kostis väljast hääli: teised
kükloobid olid tema halamise peale kohale jooksnud. Nad küsisid:
,,Miks sa nii kõvasti karjud, Polyphemos? Mis sul viga on?"
,,Eikeegi tahab mind ära tappa
annaabi.ee 
