Klahvpillid
Klahvpillid
Heli tekib klahvidele vajutades. Kõikidel pillidel on klaviatuur, mille moodustavad
kõrvuti asetsevad klahvid.
Üldiselt
Areng algas 18. sajandist, kui leiutati haamermehanism. Koosnevad raamist,
kõlalauast, keeltest, klaviatuurist, helitekitamismehanism ja pedaalid.
Tiibklaver
Klaveritest kõige suurem. Umbes 230 keelt ning 88 haamrit ja keelt.
Pianiino
Keeled asetsevad veritikaalselt
Klavesiin e tsembalo
Kujunes välja 15. sajandi paiku. Sellel on 2 klaviatuuri ning linnutiivakujuline
kõlakorpus. Igal klahvil oma keel. Dünaamika võimalused piiratud, kuna tugevus ei
ole reguleeritud klahvi vajutamis tugevusega.
Orel
Üks vanimaid pille, mille eelkäijad on panniflööt ja torupill. Suurim ja keerukaim
ehitusega muusikapill. Heli tekib õhusamba liikumisel viles. Viled on metallist(tina,
tsink, vask) või puust(mänd, pappel, nulg, kuusk, tamm)
annaabi.ee 
