Exami küsimused 2005
Verevoolu mahtkiirus vere hulk, mis voolab läbi kogu
veresoonte süsteemi ühes ajaühikus. Mõõdetakse ml/min või
ml/sek.
Verevoolu joonkiirus vereosakeste liikumise kiirus piki
veresoont. Mõõdetakse cm/sek. Veresoone keskosas on
joonkiirus suurem ja seinte lähedal väiksem. Vere keskmine
joonkiirus on aeg, mis kulub vereosakestel üheks täisringiks
(rahuolekus 21-23 sek., kehalisel tööl 15-8 sek.).
14. Vererõhk, selle näitajad.
Vererõhk on rõhk, mille all veri voolab verisoonkonnas.
Jaguneb:
· süstoolne e. ülemine (110-120 mm Hg)
· diastoolne e. alumine (60-80 mm Hg).
PULSIRÕHK süstoolse ja diastoolse rõhu vahe (40 mm Hg).
Vererõhk sõltub:
· vere hulgast, mis satub arteritesse (Q)
· vereringe perifeersest vastupanust (R)
· vanusest
· emotsionaalsest seisundist
· kehalise töö intensiivsusest.
ARTERIAALNE PULSS süstoolse vererõhu tõusust tingitud
arterite seinte rütmiline kõikumine.
SFÜGMOGRAMM pulsilaine leviku üleskirjutus.
annaabi.ee 
