Jüri Vilms
I maailmasõja ajal süüvis JV rahvusprobleemidesse. "Noor-Eesti" ajakirjas "Vaba Sõna" nõudis ta
eestlastele poliitilist autonoomiat. JV koostas "Eesti autonoomia eelkavatsuse", milles projekteeris
Eestile Vene riigi koosseisus autonoomse Soomega sarnased õigused. Kui lätlased asutasid 1915
oma rahvusväeosad Vene sõjaväe koosseisus, siis kerkis see küsimus üles ka Eestis. JV oli
rahvusväeosade loomise vastu, leides, et tõenäoliselt paiskab Vene väejuhatus "tuhnaad" kõige
verisematesse lahingutesse. Läti küttide traagiline saatus kinnitas, et tal oli õigus. JV vastuseisu
tõttu jäid rahvusväeosad sel ajal loomata.
Isevalitsuse kokkuvarisemise järel pani JV advokaadiameti maha ja pühendas end täielikult
poliitikale, hakkas Aleksander Looringu sõnul kogu eesti rahva advokaadiks.
Tema panus eesti iseseisvusesse:
Juunis 1917 valiti JV Eestimaa Kubermangu Ajutisse Maanõukogusse, kus ta juulist novembrini oli
noorem abiesimees
annaabi.ee 
