Francesco Petrarca
tekste. Kui jõuab tagasi Avigononi on juba nii palju muutunud, et tundis et ei sobi enam sinna.
Ta läheb elama maale, kus tegeleb antiigi uurimisega ja teeb aiatöid. Kirjutab eepose
,,Aafrika", mis räägib Itaalia suursugusest. Selle eest määratakse ta poeediks. Oma
tõekspidamistes näeb ta Itaalia ühendamist. Tegeleb ka Dante uurmisega. 70. aastaselt sureb
vanadusse. Tänu temale on säilitatud mõned Cicero kõned. Kõige kõrgemalt hindas ta Cicerod
ja Vergilust. Lähtuvalt antiik kirjanike eeskujust vileles sarnaseid zanreid, nt kirjad. Kirjutas
omapoolseid kirju Vergiliuse, Homerusele jne. Käsitles ka kaasaja probleeme, lähtudes
nendest autoritest. Ta kirjutast oma tööd ladinakeeles. ,,Lägitused" ja ,,Laulude
raamat"(,,Canzoniera") on ka tema teosed. Tal oli ambitsioone, ta tahtis saada sama kuulsaks
kui antiikluuletajad ja täiustas pidevalt oma lugusid. Ta kirjutas 366 luuletust. Petrarca eripära
annaabi.ee 
