Villem Grünthal-Ridala luuletused
Ja puhkeb, tulisena, lokatama, Koites
täis võimsa ilu loomisrõõmu, Vesi värske, vesi hele,
Pikka, taha taeva sina, valeva,
kui ümbrust sala tõrvas helendama, oled elu kõikidele,
üle õitseva ja uneleva maa,
kesk suitsvat, veretavat lõõmu. toidad kalad laines haljas,
kaovad, harvad, läbi udu laugleva,
inimesed kõrves paljas.
tähed, hämarad.
Ja, tiivuliseks sõnaks moondatuna,
täis mehist kirge, sädemetes, Pesed sünnid, pesed surmad,
annaabi.ee 
