Marie Underi looming ja eraelu
aastal
postuumselt ehk peale autori surma.
Luuletusi
Ekstaas Üllatus
Ah!Toredaim on elamine maine Su suu mull' jälle oli üllatav
ja vägev vere surematu püüd! ning uus: kui lõhnav, kasteniiske nelk
Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! ta hõõgus näos, kus joovastuse helk,
Ma iial polnud kaaluv ega kaine. ja veretades tuksatas kui haav.
Ju jalgel maas kui kähar vahulaine Mu hõiskav veri ärapillatav,
mu kleidi valkjasroheline siid sind armastades värahtas kui välk
ja kahisedes langevad kõik rüüd, su sülelused katsid mind kui telk,
sest riidetult on siiski kaunim naine. ning videvik meid varjas lillatav.
4
Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? Nii minagi! Ei õitsend eile veel,
Kas muutub täna minu elulugu
annaabi.ee 
