• Kirjuta kõik üles • Ära huumorimeelt kaota • Mine jalutama Kuidas vältida stressi? • Jäta kõik pooleli • Ütle "ei" asjadele, milleks sul aega pole • Tähelepanu nõudvate ülesannetega tegele hommikul • Pühenda kolm tundi nädalas iseendale • Ela tänase nime Kuidas vältida stressi? • Säilita positiivne hoiak. • Muuda oma elustiil sinule sobivaks. Kaks kõike olulisemad punktid. • http:// inimene.ee/korge-vererohk/mis-on-stress-ja-mida-tahend ab-korge-vererohk • http://www.ohtuleht.ee/419883 Info. Täname tähelepanu eest!
edukalt iseseivalt. 4. ÕENDUSPÄEVIK (kolm sissekannet) 25.05 Patsiendi isu hea, vererõhk 134/79, mmHg, temperatuur 36,6 kraadi. Veresuhkur 6,8. Suudab iseseisvalt kasutada ratastooli. Patsiendi poolt kaebused puuduvad. Tuju on hea. 26.05 Patsiendi meeleolu hea, vererohk 137/81, temp. 36,4 kraadi, veresuhkur 8,1. On õppinud hästi manööverdama ratastooliga ja kasutab seda edukalt, ei karda enam kukkuda ja on saavutanud enesekindluse. Patsient on rahulolev. 27.05 Patsient on valmis koju minemiseks. Vererühk 136/80, temp. 36,5 kraadi, vererõhk 6,7. Patsient on harjunud sellega, et säärest jalg on amputeeritud, saab iseseisvalt väga hästi hakkama ratastooli abiga. Meeleolu hea. 5
Terviseorganisatsiooni poolt uuendatud tervisemõistega, mis avaldati esmakordselt Ottawa Hartas (WHO, 1986) ning kus suutlikkust on mõistetud indiviidi ja/või kogukonna võimelisusena kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid (vt ka Glossaar). Psühholoogiline lähenemine Psühholoogiline lähenemine on eelkõige tervise valdkonnas vaadeldav mikrotasandi mõjurite hulka kuuluvate teguritena, kuhu kuuluvad lisaks psühholoogilistele veel käitumuslikud, füsioloogilised (vererohk, vere kolestroolisisaldus jmt) ja bioloogilised (parilikkus, sugu jmt) mõjurid. Psühholoogiline aspekt põhineb suhtumuslikul küljel, emotsioonidel ja hinnangutel. Arvesse tulevad vastastikused sõltuvused isiksuse, temperamendi, käitumise ja sotsiaalse keskkonna vahel. (A. Viru) Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil on näiteks enesetõhusus, koherentsitunnetus jmt. Enesetõhusus on hinnang indiviidi suutlikkusele mingit käitumist teostada (olen kindel, et
, Saha, H., Sane, T. (toim.). Haige uurimine. Tallinn: AS Medicina, lk.274–275. Tunell, R. (1998). Neonatoloogia. Tartu: OÜ Greif, lk.150-170. Uibo, O., Grünberg, H., Kallas, E., Talvik, T. (2010). Lastehaiguste propedeutika algtõed: õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. ”Valge kitli” hüpertensioon on seotud vererõhu muutustega koormuspuhuselt. (2003). Journal of the Estonian Society of Hypertension, (2): 3. http://www.ehy.kliinikum.ee/Vererohk%202,%202003.pdf (20.03.2008). Viigimaa, M. (2007). Arteriaalne hüpertensioon. Tartu: Tartu Ülikooli Kardioloogia Kliinik. 53 Viigimaa, M. (2004). Mida on uut hüpertensiooni juhistes? Journal of the Estonian Society of Hypertension, (1): 11. http://www.eks.kliinikum.ee/Hupertensioonijuhised%202004.pdf (20.03.2008). Viigimaa, M., Eha, J., Hedman, A., Kampus, P., Liiver, A., Maaroos, J., Marandi, T.,
annaabi.ee 
