NEERUTALITLUS JA KEHA HAPPE-LEELISE TASAKAAL
(tekib glomeerul) ja lõpuks moodustavad eferentse arteriooli, mis juhib
filtreeritud verd glomeerulist eemale.
Glomerulaarsel kapillaaril on 3 kihti: 1) endoteel – 2) basaalmembraan ehk
glomerulaarne basaalmembraan GBM – rakke pole, koosneb glükoproteiinidest
(laminiin), tüüp IV kollageen jne. GBM omakorda koosneb 3 kihist – 3)
vistseraalne epiteel – seal on ka podotsüüdid.
Põhiline filtratsiooni edasiviivaks jõuks on hüdrostaatiline rõhk verekapillaaris. Kui
veri voolab läbi glomerulaarse kapillaari, siis suur hulk vereplasma vedelikku
juhitakse läbi kapillaari seina (proteiinid jäävad kapillaari). Nii tõuseb järkjärgult
vereplasmas onkootne rõhk, kuid plasma maht väheneb ja hüdrostaatiline rõhk
väheneb samuti ning filtratsioon väheneb. Filtratsioonibarjäär – rakud ja
valgud (alates 4nm läbimõõduga, nt albumiini suurused) ei läbi kapillaari seina.
Samuti molekuli elektriline laetus mõjutab seina läbimist