=0,042 U A ( ϕ2 ) =2,4 · √ 0,0127 7·6 =0,042 √( 2 2 1 1 U c ( ϕH )= 2 )( · 0,042 + · 0,042 =¿ 0,03 2 ) Verdet’ konstant ja selle liitmääramatus usaldusnivool 0,95 ϕH 0,57 ρ= = = 3,88·10-4 rad/A lH 0,19· 7736,842 √( 2 2 2 ∂ρ ∂ρ ∂ρ U c ( ρ )= ∂ ϕH )( · U c (ϕ H ) +
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 22 OT: FARADAY EFEKT Töö eesmärk: Töövahendid: Uuritava aine Verdet konstandi Poolvarju polarimeeter, mähisega toru koos määramine. uuritava ainega, alaldi, ampermeeter, ümberlüliti, ühendusjuhtmed. Skeem Esialgne nullasend φ ' 0 Uuritava ainekihi paksus l Voolutugevus Keerdude arv mähises N Mähise pikkus l Magnetvälja tugevus H Katse number φ0 φ1 φ2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. φ´0 =¿ .........
Leiutis oli tähelepanuväärne kahel põhjusel. Esiteks on Faraday seadusel põhjapanev tähtsus, et me mõistaksime elektromagnetismi. Teiseks saab elektromagneetilist induktsiooni kasutada alalise elektrivoolu genereerimiseks. Faraday efekt on aines piki magnetvälja leviva lineaarselt polariseeritud valguse võnketasandi pöördumine. Pöördenurk on võrdeline magnetvälja tugevusega ja valguse läbitud ainekihi paksusega; võrdetegur (Verdet’ konstant) sõltub aine omadustest, temperatuurist ja valguse võnkesagedusest. Faraday avastas efekti 1845. aastal. Faraday arv ehk Faraday konstant on füüsikas ja keemias kasutatav konstantne arv, mis näitab ühe mooli elektronide elektrilaengu absoluutväärtust. Faraday konstandi väärtus on 96 485,3415 C/mol (teistel andmetel 96 485,3383 C/mol). Faraday arv saadakse Avogadro arvu korrutamisel elektroni laenguga.