TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Jooksutehnika õpetamise kolm staadiumit Referaat 2011 Verbaal-kognitiivne staadium Verbaal-kognitiivses staadiumis tuleb treeneril anda üldine ettekujutus korrektse jooksutehnika põhilistest aspektidest. Alustuseks saab treener ise näidata, missugune saavutatav tulemus peaks välja nägema ning samal ajal selgitada, miks on vajalik selline oskus. Selgitamisel saab kasutada ka korrektse jooksutehnikaga sportlasi või vastavat videomaterjali. Viimane variant on eriti hea, kui treeneril on võimalus oma õpilasi jooksul filmida
Kuna kõnekeel on kurdile ikkagi teiseks keeleks, siis on sõnavara puudulik ja ebatäpne, koartikulatsioon puudulik, esinevad tempo ja rõhu vead. Kuna viipekeel visuaalsena allub hoopis teistele grammatilistele reeglitele, siis mõjutab see ka kõnekeelt: muutevormide kasutamine, sõna tähenduse laienemine või kitsenemine, sõnade segistamine mõne tunnuse alusel. Kõne arenguga on omakorda seotud mõtlemine. Tingituna visuaalsest keelest on mõtlemine kaemuslik-kujundlik. Verbaal-loogilise mõtlemise tase sõltub keele valdamise tasemest. Raskusi on üldistamisega, mõtlemine on konkreetne. Raskestimõistetavad on ülekantud tähendused ja abstraktsed ütlused. Suhtlemisel võiks vältida keerulisi lausekonstruktsioone ja ümbernurga ütlemisi. Vahetu otsekohesus annab kõige paremaid tulemusi. 0,1% inimestest kasutab esimese keelena viipekeelt. Paljud nendest inimestest on sündinud kurdina või jäänud kurdiks väikelapseeas
kontaksed kud Protse- duuriline Motoorne Emotsiona Ekstero Sensoorne alne Intero Ideaalne Verbaal- Sõnali- Dialoog Monoloog Propriot- Motoorne sed Loogiline septiivsed kujundilin e Reprodut-
valideerimisel või tühistamisel. See kujutab endast katset dekoloneerida diskursust kunstilisest arengust, osutades maaliliste repertuaaride kasulikkusele ja väärtusele, mis on jäänud Lääne kunstimaailma tunnustusest välja, kuid mängib laste elus olulist rolli (Kindler, 1999). Lisaks pildliste valikute ja nende seotuse pildilise kujutamise spetsiifiliste eesmärkide vahel, ulatuslikkuse esiletõstmisele, märkab Darrase ja Kindleri poolt pakutud mudel sagedast gestrual, vokaal, verbaal ja joonistamise koosmõju, pildiliste kujutamise süsteemide arengu ja tekkimise vahel.( In addition to highlighting the dimension of pictorial choices and their relationship to specific purposes of pictorial behavior, the model proposed by Darras and Kindler recognizes frequent interplay of the gestural , vocal -verbal, and graphic actions in the emergence and development of pictorial systems). See on kooskõlas Parsoni (1998) mõistega kunsti tunnetuse olemuse kohta
Hakkab arenema sisekõne, mis võimaldab opereerida mälukujutlustega ja reguleerida oma tegevust. Mõtlemine - on juhtivaks psüühiliseks protsessiks 12-14 a vanuses. Iseloomulik on taju, mälu ja mõtlemise tihe põimumine. Ühelt poolt annavad taju ja mälu materjali mõtlemisele, teiselt poolt inimene tajub, jätab meelde ja meenutab mõteldes. Need protsessid pole üksteisest praktiliselt eraldatud. Peamine mõtlemise liik on verbaalne(verbaal-loogiline ja arutlev), kus üksutsena rakendatatkse valdavalt üldistatud kujutlusi ja mõisteid. Pedagoog peab laste arendamisel arvestama nende juhtuiva tunnetusprotsessiga. Taju perioodil on vaja õpetada last vaatlema, analüüsima, võrdlema esialgu tegelikkust, hiljem ka kujutisi/pilte. Laste mäluga on õpetajatel vaja arvestada oma kõneloomes ja lugemistekstide valikul või kohandamisel. Algajale lugejale tekitavad pikad laused
1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust
läbi keelemasina pindstruktuuriks. Keel kui grammatiline masin: eesmärk luua ja kirjeldada keelt generatiivse grammatikana, süsteemina, mis suudab lauseid toota. esiteks: meil on lause, mis koosneb nominaal fraasist ja verbaalfraasist. (nimi ja tegusõna) Atribuut noomen verbaalfr. moodustavad: jne atribuudid võivad olla: paks, ilus suur nominaal: tüdruk mees, kartul modaal: tahab, kavatseb Verbaal. pesta, hammustada Chomsky teooriat on kasutatud ka: kuidas kirjeldada religioosseid rituaale. Toimus suur murre ka kirjanduse teoorias, mille algatas Roman Jakobson (18961982) Alustas Moskvas, hiljem Praha, siis USA. Tema töödes jäi kindlaks vene formalistide teesi, et kirjanduse analüüs eesmärk võiks olla täpsete lingvistiliste meetodite abil välja selgitada, mis see on, mis teksti kunstiliseks muudab. Teha see mõõdetavaks.
planeerimist ja ka kõne planeerimist ja reguleerimist. St lapsed peavad oma tegevust saatma kõnega. Matemaatikas õpetaja saab ja peab kujundama lastes koostöö oskusi. Algul on koostöö laps- õpetaja tasemel, hiljem lapsed omavahel. On vaja tegeleda psüühiliste protsesside arendamisega, absoluutselt igas tunnis! Noorematel lastel on ülekaalus mehaaniline mälu, seega on vaja arendada verbaal-loogilist mälu. On oluline arendada tahtlikku tähelepanu. St iga matemaatika tund peab algama tähelepanu ülesandega. Üheltpoolt sellega arendatakse tähelepanu ja teisalt suunab lapse mõtted vahetunnist tunnile. Tegevusi peab vahetama vastavalt vanusele kindla aja tagant. Nooremates klassides 2-3minuti tagant kaob neil tähelepanu ja vajavad uut tegevust.
annaabi.ee 
