Vespa keel
Mõnikord peetakse ka Lüüdi keelt vepsa keele
murdeks.
Asuala:
Vepslased elavad alal, mis piirneb Karjala vabariigi, Vologda
ja Leningradi Oblastiga, kus paiknevad vepsa külarühmad
ehk külastud. Tavaliselt kannab külastu (vepsa keeles külä)
vepsa päritolu nime, sellesse kuuluva väiksema küla (vepsa
keeles deroun) nimi on sageli vene päritolu. Tihti on vepsa
küladel kolm nime: vepsa nimi, vene nimi kohalikus
kõnepruugis ja ametlik vene nimi.
Arvukus:
1940tel oli veplaste rahvaarv 30-40 000 inimest, aastaks
1989 oli neist järgi jäänud 12 501. 2002. aasta
ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati vepslaste
rahvaarvuks 8240 inimest. Tänapäeval on paljud vepsa
külad venestunud või tühjaks jäänud.
Keelest enesest:
Olulisimad iseärasused keeles: pikkade vokaalide
lühenemine (põhjavepsa murdes on säilinud uu,ii ja üü; nt.
Hab 'haab', pä 'pea'), astmevahelduse peaaegu täielik
puudumine, kaksikkonsonantide lihtsustumine(kelod
annaabi.ee 
