Nurtu kool
Õpilased hoidsid korras küllatki suure koolimaja territooriumi. Liisa Voore meenutab:
"...koolitööst rääkides, peab ütlema, et rahvas oli väga aktiivne kooli aitama ja
abistama. Tegime pidusid. Neid oli igal aastal kaks. Üks jõulu ajal ja teine kevadel.
Igal aastal oli ekskursioon. Seisab meeles üks moment 1929. aastast. Käisin siis
lastega Haapsalus. Muidugi vaatasime loodust ja vaatasime teisi vaatamisväärtusi.
Sõitsime veomasinaga. Neidki olid alles üksikuid. Päärdu mees H. Ots oli oma
autoga meid sõitmas. Istusime auto veokastis, polnud seal kõrgendusi ega midagi.
Kui Nurtust välja sõitsime, ütles mulle vana Tõnise Mihkel, nii me kutsusime Tõnise
talu peremeest Mihkel Kaldet: "Kuidas sa julged nii kalli koormaga nii kaugele
minna?" Ta oma poeg oli ka sõitjate hulgas. Nüüd mõtlen tagantjärgi, et see oli ikka
tõesti julge tegu, kui võrrelda, kuidas nüüd viiskümmend aastat hiljem lastega
sõidetakse
annaabi.ee 
