Tsink looduses Tsink on maakoores suhteliselt levinud element, ei esine aga ehedal kujul vaid erinevate maakide koostises (sulfiidid, karbonaadid). Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,65 · Oksiidi tüüp: amfoteerne Füüsikalised omadused Puhtal kujul on tsink sinikasvalge metall. Niiskes õhus kattub ta õhukese hüdroksiidi kilega, mis kaitseb metalli edasiste moondumiste eest. 100-150 kraadi juures muutub tsink sepistatavaks ja venitatavaks. 200 kraadi juures aga muutub tsink niivõrd rabedaks, et seda võib pulbristada. Tsink ei ole püsiv hapete ja leeliste toime suhtes ja lahustub viimastes. Tsingi lahustuvad ühendid on mürgised. Tihedus 7140 kg/m-3. Keskmise kõvadusega (Mohsi skaalas 2,5), habras. Tsink sulab temperatuuril 419.53 °C, ning keemistemperatuur on 907 C. Ühendid Fluoriidid: ZnF2 Kloriidid: ZnCl2 Bromiidid: ZnBr2 Jodiidid: ZnI2 Hüdriidid: ZnH2 Oksiidid: ZnO, ZnO2 Sulfiidid: ZnS
aastal roostlasest keemik Anton von Swab destilleeris tsingi kalamiinist. Tsingi puhta metallina avastajaks peetakse tihti sakslast Andreas Marggraf´i . -3- Üldine Sümbol: Zn Molekulaarmass: 65.38 Sulamistemperatuur: 419.58 C Keemistemperatuur: 907 C Puhtal kujul on tsink sinikasvalge metall. Niiskes õhus kattub ta õhukese hüdroksiidi kilega, mis kaitseb metalli edasiste moondumiste eest. 100-150 kraadi juures muutub tsink sepistatavaks ja venitatavaks. 200 kraadi juures aga muutub tsink niivõrd rabedaks, et seda võib pulbristada. Tsink ei ole püsiv hapete ja leeliste toime suhtes ja lahustub viimastes. Tsingi lahustuvad ühendid on mürgised. Omadused Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega
annaabi.ee 
