Põhja-Aafrika rahvad ja usundid
tihedate dzunglite tõttu, mis ulatusid umbes kümnenda põhjalaiuskraadini.
Viimane suur araabia vallutus Aafrikas oli Nuubia, mis jäi kristlikuks 14. sajandini.
Vahepeal olid araablaste vallutused teinud Vahemere peaaegu araabia sisemereks, kuid 11.
sajandil ajasid normannid saratseenid välja Sitsiiliast ja Lõuna-Itaaliast. Edasi püüdsid nad
Tuneesiat ja Tripolit rünnates jõudude tasakaalu muuta. Pärast seda tekkis Venezial, Pisal,
Genoval ja teistel Põhja-Itaalia linnadel elav kaubavahetus Aafrika rannikualadega.
15. sajandi lõpuks oli peaaegu kogu Pürenee poolsaar mauridelt tagasi vallutatud. Samal ajal
kui muslimitest valitsejad ikka veel kontrollisid Granadat, oli Portugal saanud piisavalt
tugevaks, et pidda sõda Aafrikas. 1415 vallutasid portugallased Ceuta Aafrika rannikul ning
umbes samal ajal hakkas Potugal regulaarselt sekkuma Maroko asjadesse ning Hispaania
omandas sadamad Alzeerias ja Tuneesias.