Villem Reiman
Kirikuõpetaja töös hindas Villem Reiman sisulist külge, tema jutlused olid väga põhjalikud ja
raskepärased. Sageli kõneles ta karskusest ja kõlblusest, hurjutas ja noomis kõlvatust.
1890. aastast alates osales Villem Reiman karskusliikumises, oli selle vaimne ja tegelik
juht. Villem Reiman pooldas täiskarskust, leides, et karskus tugevdab rahva elujõudu ja hoiab
ära mandumise. Ta juhatas pikka aega Karskusseltside Kesktoimkonda.
Venestamisvastased väljaastumised, luteri usu kaitsmine ja ametliku riigiusu ründamine tõid
Villem Reimanile kaela sandarmid, kaebused ja kohtuprotsessid. 1891-94 oli ta politsei
järelevalve all ja kümme kuud koduarestis. Kurikuulsal pastorite protsesside ajal 1893 (kohtu
all oli üle 100 pastori) mõistis Riia ringkonnakohus Villem Reimani vaimulikuseisusest lahti
ja kümneks kuuks vangi. Asi lõppes Villem Reimanile armuandmisega.