Venestamine Eestis
rahvusliku liikumise juhtitel.
Minu arvates oleks võib-olla jäänud venestamine ära, kui rahvusliku liikumise
juhid oleks teinud rohkem koostööd ja jätnud kõrvale oma erimeelsused ning
pingutanud Eesti nimel. Venestamisele aitas samuti kaasa see, et eestlastel ja
sakslastel olid omavahelised vastuolud ning nad ei suutnud ühiste huvide nimel
koostööd teha. Ma võin öelda, et need erimeelsused olid lausa vesi
venestamispoliitka veskile.
Minu arvates kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline
venestamine. Algul muudeti vene keel rahvakoolides alates kolmandast klassist
ainsaks lubatud õppekeeleks, kuid juba 1892. aastast pidid kõik tunnid toimuvad
esimesest klassist saadik vene keeles. Minu arvates oli see väga vale tegu, sest
tänu sellele, langes haridusetase kõvasti ja laste teadmised kannatasid. Paljudele
lastele ei olnud ainetunnid sageli arusaadavad ja nad lihtsalt pidid vene keelseid